Berliini terrorirünnakust kõnelev uus seriaal "Blindspot Berlin" esilinastus Torontos

Kuueosaline telesari "Blindspot Berlin" analüüsib 2016. aasta rünnakut Berliini jõuluturul ja sellele eelnenud institutsionaalseid ebaõnnestumisi. Torontos esilinastunud teos põhineb parlamendi uurimiskomisjoni raportitel ja tollastel julgeolekuteenistuste puudujääkidel.

Berliini Breitscheidplatzil 2016. aasta 19. detsembril toimunud traagiline sündmus, kus kaaperdatud veok sõitis rahvamassidesse, on saanud uue tähenduse kuueosalises telesarjas "Blindspot Berlin". Toronto filmifestivalil maailmaesilinastuse saanud teos võtab vaatluse alla asjaolud, mis lubasid Anis Amril rünnaku toime panna, hoolimata julgeolekuasutuste varasemast teadmisest tema radikaliseerumisest. Kokku hukkus rünnakus 12 inimest, sealhulgas veokijuht Lukasz Urban.

Institutsionaalsed puudujäägid

Ametlikud parlamentaarsed järelepärimised on aastate jooksul kinnitanud, et julgeolekuasutuste tegevuses esines tõsiseid vigu. Uurijad leidsid, et vastutavad ametkonnad olid alamehitatud ning infovahetus eri üksuste vahel oli puudulik. Amri, kelle varjupaigataotlus oli tagasi lükatud, ei kohanud ühtegi takistust riigist välja saatmisel, kuid bürokraatlikud viperused hoidsid teda Saksamaal. Sari keskendubki sellele läbipaistmatule süsteemile, kus ohumärke eirati süstemaatiliselt.

Fiktsiooni ja tõe piiril

Sarja loojad kasutasid süžee alusena reaalseid sündmusi, ehkki peategelased, uurija Frank Laudin (keda kehastab Albrecht Schuch), tõlk Isra Al-Husseini ja informaator Murat, on stsenaristide looming. "Püüdsime hoida võimalikult lähedale teadaolevatele faktidele ja nendele asjaoludele, mis rünnakuni viisid," sõnas sarja produtsent Simon Amberger. Samas on produtsendid jätnud teadlikult avatuks teemad, mille kohta kindlaid tõendeid pole, vältides spekulatsioone.

Ühiskondlik kontekst

"Blindspot Berlin" jõuab Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD eetrisse oktoobris. Tegijad tunnistavad, et rünnaku taustal vaadeldav ekstremism ja riigi suutmatus kodanikke kaitsta on praeguses poliitilises olukorras tundlik teema. Arvestades partei AfD toetuse kasvu, on oht, et sarja võidakse kasutada lihtsustatud populistlikel eesmärkidel. Siiski toonitab Amberger, et seriaal keskendub ekstremismi tekkele tõrjutud ja isoleeritud rühmades, mitte ei paku lihtsaid lahendusi migratsioonipoliitikas.