Berliini Pride’i rünnaku ohvrid seisavad silmitsi pika taastumisega

25. juulil Berliinis toimunud rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üle 30 inimese. Saksamaa ametivõimud ning abiorganisatsioonid tegelevad praegu kannatanute traumaabi ja rahalise toetuse korraldamisega.

25. juulil Berliini Tiergarteni pargis toimunud rünnak, kus kaubikuga rahva sekka sõitnud ja seejärel noaga rünnanud Abdul Ballout tappis 65-aastase Poola naise ning vigastas enam kui 30 inimest, on käivitanud Saksamaal ulatusliku ohvrite abistamise protsessi. Ründaja, kes valis sihtmärgiks Pride'i tähistava rahvahulga, lasti politsei poolt kaks päeva hiljem kinnipeetamise käigus maha.

Föderaalne terrorismi ja äärmusvägivalla ohvrite volinik Roland Weber on külastanud mitmeid haiglaravil viibivaid kannatanuile. Tema sõnul on olukord haiglates olnud raske, kuid arstide prognoosid annavad lootust täielikuks taastumiseks. Siiski on juhtumeid, kus prognoosid jäävad ebakindlaks ning mõned ohvrid on alles alustamas pikemat teraapia- ja rehabilitatsiooniprotsessi.

Ohvriabi ja trauma varjatud mõjud

Abistamisel teevad koostööd mitmed organisatsioonid, sealhulgas vabatahtlike juhitud Weisser Ring ja föderaalne ohvriabi büroo. Need asutused aitavad traumaravi korraldamisel, nõustamisel ning riiklike hüvitiste taotlemisel. Erilist tähelepanu pööratakse raskemate juhtumite puhul Bundestagi kaudu eraldatavatele hüvitistele, millest paljud ohvrid ei pruugi teadlikud olla.

Terrorismi ohvrite ühenduse (VoT Germany) kõneisik Julia Kühne rõhutab, et kannatanuteks ei saa lugeda vaid füüsiliselt vigastatuid. Inimesed, kes rünnakut pealt nägid, võivad vajada psühholoogilist abi alles aastaid hiljem, mil hakkavad ilmnema unehäired, õudusunenäod või sotsiaalfoobiad. Kühne, kes ise oli 2016. aastal Berliini jõuluturu rünnaku tunnistajaks, hoiatab, et meediakajastus võib varasemate rünnakute üleelanuid uuesti retraumatiseerida.

Bürokraatlikud kitsaskohad

Kuigi toetussüsteemid on teoreetiliselt olemas, komistab nende rakendamine sageli halduslike tõrgete otsa. Weisser Ringi Berliini esindaja Rolf Schmachtenberg toob esile probleeme menetluste pikkuse ja asutustevahelise infovahetusega. Mõnes ametkonnas toetutakse endiselt paberarhiividele ja faksisidele, mis aeglustab oluliselt toetuste määramist ja pensionitaotluste menetlemist.