Berliini Pride’i rünnaku järel puhkes vaidlus Saksa noorsoo-õiguse leebuse üle

Pärast surmavat rünnakut Berliini Pride’i üritusele on Saksamaal tekkinud äge diskussioon noorte kurjategijate kohtlemise üle. Kriitikud seavad kahtluse alla, kas leebem noorsoo-õigus on piisavalt turvaline meetod äärmuslaste puhul.

Pärast 21-aastase Abdul Ballouti toime pandud rünnakut Berliini Tiergarteni pargis toimunud Pride’i üritusele on Saksamaal tõusnud fookusesse noorsoo-karistusõiguse tulemuslikkus. Rünnakus, kus sõidukiga rahva sekka sõideti, hukkus üks naine ja vigastada sai 31 inimest, kellest paljud raskelt. Kahtlusalune ise hukkus politseioperatsiooni käigus vahetult pärast intsidenti.

Kohtuotsus ja järelevalve puudujäägid

Ballout oli avalikkuse ja võimude huviorbiidis juba varem, olles üritanud eelmisel aastal Süüriasse Islamiriigi ridadesse pääseda, kuid ta peeti teel Liibanonis kinni ja saadeti Saksamaale tagasi. Seal mõisteti ta maikuus süüdi riiki ohustava vägivallateo ettevalmistamises. Vaatamata 22-kuulisele vanglakaristusele jäi otsus tingimisi, mistõttu oli ta rünnaku hetkel vaba mees.

Saksamaa terrorismieksperdi Peter Neumanni sõnul on siinkohal ilmnenud tõsine probleem. Ta leiab, et noorsoo-õigust tõlgendatakse kohati liiga laialt, jättes avalikkuse kaitse tagaplaanile. Probleemiks osutus ka info liikumine: diskuteeritakse selle üle, kas asjaomased asutused jagasid piisavalt teavet Ballouti ohtlikkuse kohta.

Noorsoo-õiguse eripära ja reformisoovid

Saksamaal rakendatakse noorsoo-karistusõigust üldjuhul 14-20-aastastele, kuid teatud juhtudel ka kuni 20-aastastele noortele täiskasvanutele, kui esineb arengulisi mahajäämusi. Kriminoloog Frieder Dünkel rõhutab, et selle süsteemi eesmärk on noore inimese rehabiliteerimine, mitte pelk karistamine. Dünkel viitab neuroteaduslikele uuringutele, mille kohaselt käitumist kontrollivad ajupiirkonnad ei ole veel täielikult välja arenenud kuni 25. eluaastani.

Vaatamata eksperdi selgitustele on Saksa siseminister Alexander Dobrindt teatanud kavatsusest noorsoo-karistusõigust reformida. Tema eesmärk on kontrollida, kas äärmuslaste puhul saaks erandeid teha. Opositsiooniline poliitik Konstantin von Notz aga hoiatab, et liiga karmid karistused noortele võivad radikaliseerumist pigem kiirendada, mitte vähendada.