Berliini osariigi valimiste eel juhivad küsitlusi vasakpoolsed

Berliini 20. septembri parlamendivalimistel konkureerivad tihedalt Vasakpartei, CDU ja AfD. Vasakpartei lubab lahendada eluasemeküsimusi vastuoluliste sundvõõrandamise plaanidega.

Berliini osariigi parlamendivalimised toimuvad 20. septembril ning viimaste küsitluste kohaselt on võistlus pealinna võimu pärast äärmiselt tasavägine. Viimase Infratest dimapi uuringu järgi on esikohal Vasakpartei, keda toetab 21 protsenti valijatest. Napilt nende kannul on Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) 20 protsendiga ning parempopulistlik AfD 18 protsendiga.

Pingeline heitlus pealinna pärast

CDU peasekretär Lukas Krieger iseloomustab olukorda duellina konservatiivide ja Vasakpartei vahel, märkides, et AfD-ga koostöö tegemine on välistatud. CDU on olnud keerulises olukorras pärast seda, kui ametisolev linnapea Kai Wegner ootamatult tagasi astus. Partei esitas uueks kandidaadiks rahandusminister Stefan Evers, kes peab nüüd võistlema Vasakpartei esindaja Elif Eralpiga.

Üleriigiliselt tunneb valimistulemuste pärast survet ka CDU esimees Friedrich Merz, kelle partei on pidanud viimasel ajal leppima mitmete tagasilöökidega, sealhulgas 6. septembril toimunud valimistega Saksimaa-Anhaltis.

Eluasemepoliitika tõuseb keskmesse

Eluasemekriis on Berliini valijate jaoks oluline teema, mida paljud peavad linna põhiliseks väljakutseks, jättes kaugele maha immigratsiooni ja julgeolekuküsimused. Vasakpartei esindaja Kerstin Wolter lubab viia ellu 2021. aasta rahvahääletuse tulemused, mis näevad ette suurte kinnisvarafirmade vara sundvõõrandamist ja selle üleminekut avalikku omandusse.

Senised valitsuskoalitsioonid, mida on juhtinud nii Sotsiaaldemokraadid kui ka CDU, on selle protsessi elluviimist vältinud erinevate komisjonide moodustamisega. Wolter lükkab tagasi süüdistused populismis, viidates, et sundvõõrandamise võimalus on kirjas juba 1949. aastal vastu võetud põhiseaduses, kuigi seda pole praktikas kunagi kasutatud.