Berliini lähistelt leitud relvapeidik seostub Vene eriteenistuste võimaliku vandenõuga

Saksamaa julgeolekuasutused uurivad Berliini metsadest leitud relvapeidikut, mida kahtlustatakse olevat mõeldud Venemaa tellitud sihtmärkide kõrvaldamiseks.

Berliini lähistelt metsast leitud relvade peidik on Saksamaa julgeolekuasutuste hinnangul olnud mõeldud sihtmärkide kõrvaldamiseks Venemaa huvides. Föderaalprokuratuur uurib praegu seoseid välisriikide eriteenistustega, keskendudes samal ajal Rumeenias kinni peetud kahtlusalusele.

Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt märkis, et uurimine käsitleb võimalikke ettevalmistusi raskete vägivallategude toimepanemiseks riigi vastu. Minister ei välistanud, et relvade taga seisavad välisjõud, kuigi ametlikku kinnitust nende seotusele Venemaaga ei ole veel esitatud.

Peidiku jälgimine ja kahtlusalused

Julgeolekuagentuurid said relvapeidiku asukohast teada eelmise aasta oktoobris. Koostöös Berliini politseiga leiti metsast kaks tulirelva koos laskemoonaga. Pärast seda, kui ametivõimud muutsid relvad kasutuskõlbmatuks, jäeti peidik kuudeks varjatud jälgimise alla, kuid keegi sellele ei lähenenud.

Prokuratuur uurib praegu Rumeenias kinni peetud isikut, keda seostatakse kavandatud pakk-pommirünnakutega. Dobrindti sõnul on tegemist madala taseme operatiivtöötajaga, kelle väljaandmise võimalusi Saksamaale analüüsitakse. Samuti on sel aastal tabatud mitmeid sarnaseid operatiivtöötajaid, sealhulgas üks Kasahstanist pärit isik.

Saksamaa luureteenistused on viimastel kuudel korduvalt hoiatanud, et Vene eriteenistused kavandavad riigis rünnakuid. Potentsiaalsete sihtmärkidena on nimetatud nii kaitsetööstuse juhte kui ka eksiilis viibivaid opositsioonitegelasi.

Varasemad pinged

See avastus lisandub varasematele süüdistustele Venemaa rünnakutest Saksa pinnal. 2024. aastal tekitasid elavat vastukaja teated Venemaa kavatsusest mõrvata Rheinmetalli juht Armin Papperger.

Aastal 2021 mõistis Saksa kohus eluks ajaks vangi Venemaa kodaniku Vadim Krasikovi, kes sooritas Berliini pargis mõrva. Kohus tuvastas toona, et tapmiskäsk tuli otse Moskvast, ehkki Krasikov vabastati hiljem riikidevahelise vangide vahetuse käigus.