Berliin ja Pariis: Saksa-Prantsuse kõnelused Euroopa autotööstuse toetamiseks

Saksamaa ja Prantsusmaa juhid otsivad võimalusi autotööstuse elavdamiseks läbi riigihangete eelisõiguse ja 2035. aasta sisepõlemismootorite keelu võimaliku paindlikkuse. Läbirääkimiste sihiks on jõuda ühise kokkuleppeni juba sel sügisel.

Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhid Friedrich Merz ning Emmanuel Macron on kõneaineks võtnud autotööstuse teema, mille eesmärk on peatada Euroopa autotööstuse allakäik ja taaskäivitada kahe riigi vaheline strateegiline koostöö. Berliini ja Pariisi vahelise plaani kohaselt otsitakse kompromissi, mis ühendaks Euroopa majanduslikud huvid ja keskkonnanõuded.

Uus suund tööstuspoliitikas

Kavandatav pakett sisaldab strateegiat "Made in Europe", mis looks Euroopa ettevõtetele eeliseid avalikes riigihangetes ja toetuste jagamisel, piirates samal ajal kolmandate riikide ligipääsu. Vastutasuks sellele protektsionistlikule sammule võib Prantsusmaa leevendada Euroopa Liidu ambitsioonikat plaani keelustada 2035. aastast uute sisepõlemismootoriga autode müük. See kava on pälvinud teravat kriitikat Saksa autotootjate poolt, kes on olnud sunnitud oma tootmisstrateegiaid ümber hindama.

Prantsusmaa tööstusminister Sébastien Martin märkis, et läbirääkimiste eesmärk on jõuda tervikliku kokkuleppeni sügiseks. «Oleks suurepärane, kui sügisel kokkulepe saavutataks. Olen kindel, et saaksime ka teisi riike, näiteks Itaalia, kaasata. Kõik riigid ootavad Prantsuse-Saksa kokkulepet,» ütles Martin.

Majanduskriis ja poliitilised riskid

Läbirääkimised toimuvad ajal, mil Saksa autotööstuse olukord on kriitiline. Kontsern Volkswagen on juba hoiatanud võimalusest koondada maailmas kokku 100 000 töötajat. See surve sunnib mõlemat riiki tegema kiireid otsuseid, kuigi ametnike kinnitusel on kõnelused alles algusjärgus.

Protsessi muudab keeruliseks poliitiline ebakindlus. Berliin ja Pariis peavad arvestama võimalusega, et Marine Le Pen võib järgmisel aastal asuda Prantsusmaad juhtima. Võimupööre Pariisis muudaks märgatavalt Euroopa Liidu ühtset poliitilist kurssi ja võib raskendada Saksamaa-suunalist koostööd.