Belgradis maeti sõjakuritegudes süüdi mõistetud Ratko Mladić

Belgradis toimus 7. septembril sõjakurjategija Ratko Mladići matusetseremoonia, kus osalesid Serbia valitsuse liikmed ja Venemaa suursaadik. Sündmus pälvis Euroopa Liidu ametnike terava kriitika, kuna seda peetakse katseks glorifitseerida sõjakuritegude toimepanijat.

Belgradi Topčideri kalmistul maeti 7. septembril Ratko Mladić, kes oli 1990ndate Bosnia sõja ajal serblaste vägede komandör. Haagi tribunali otsusega mõisteti ta eluks ajaks vangi seoses inimsusevastaste kuritegude, sõjaseaduste rikkumiste ja Srebrenica genotsiidiga. Mladić suri 27. augustil 2026 vangla haiglas Haagis.

Ehkki tseremoonia ei olnud riiklik matus, osalesid hüvastijätul Serbia valitsuse kõrged ametnikud, sealhulgas kaitseminister Bratislav Gašić. Samuti viibis tseremoonial Venemaa suursaadik Serbias Aleksandar Bocan-Harčenko. Kirstu kandsid sõjaväe väliülikondades isikud ning sellel olid nii Serbia kui ka Republika Srpska lipud.

Rahvusvaheline kriitika

Kõrgetasemeliste ametnike kohalolek tekitas Euroopa Liidu esindajates pahameelt. EL-i laienemisvolinik Marta Kos teatas, et Mladići matused on Serbia jaoks test, mis peab näitama riigi tegelikku pühendumust Euroopa väärtustele, ning tühistas oma kavandatud visiidi Serbiasse. Euroopa Liidu välissuuniste teenistus rõhutas avalduses, et sõjakurjategijate ülistamine ja genotsiidi eitamine on vastuolus Euroopa Liidu ja selle liikmekandidaatide põhiväärtustega.

Iirimaa Euroopa asjade minister Thomas Byrne oli varem hoiatanud, et mis tahes kõrgetasemeliste riigiametnike osalemine matustel oleks vastuvõetamatu.

Mladići tegevus Bosnia sõjas aastatel 1992-1995 jättis sügava jälje. Ta juhtis Sarajevo piiramist, mille käigus hukkus 11 000 inimest, ning vastutas Srebrenica veresauna eest, kus tapeti umbes 8000 bosniaka. Pärast surma on mitmel pool Serbias toimunud leinamiitinguid.