Belgradis ja mujal Serbias süveneb vägivald LGBTQ+ kogukonna vastu

LGBTQ+ kogukond Serbias seisab silmitsi sagenenud füüsiliste rünnakute ja ohuga, mida kohalikud aktivistid kirjeldavad süsteemse probleemina. Olukorda halvendab karistamatus, mistõttu paljud kannatanud väldivad avalikus ruumis oma identiteedi avamist.

Belgradi tänavatel toimus 11. juulil rida rünnakuid, mis tõid teravalt esile LGBTQ+ inimeste vastu suunatud vaenu Serbia ühiskonnas. Bussisõidu ajal rünnati Aleksandar Savicit, kes on tuntud drag queenina esinejanimega Alexis Plastik. Ründaja pussitas teda terava esemega, mistõttu Savic vajas arstiabi säärehaava ja silmavigastuse tõttu. Samal päeval langes Serbia pealinnas rünnaku ohvriks ka kirjanik Vladimir Arsenijevic, kes valmistus Srebrenica genotsiidi mälestusürituseks. Teda ründasid parempoolsed jõugud keset päeva.

Süsteemne probleem ja karistamatus

Matija Stefanovic, kes koordineerib organisatsiooni Da se Zna! tegevust, kirjeldab olukorda kui vägivallaepideemiat. Stefanovici sõnul ei ole tegemist juhuslike intsidentidega, vaid süsteemse probleemiga, mida toidab riigi poliitiline õhkkond. Ta nentis, et rünnakuid uuritakse harva ja vägivallatsejad jäävad tihti karistuseta. Paljud kogukonna liikmed seostavad sagenenud agressiooni president Aleksandar Vucic ja tema juhitud Serbia Progressiivse Partei (SNS) retoorikaga, mis loob tunde, et vähemuste esindajad ei ole turvalised.

Organisatsioon Da se Zna! on ainus rühmitus riigis, mis dokumenteerib queer-inimeste vastu suunatud ähvardusi, vandalismiakte ja füüsilisi rünnakuid. Eelmise aasta jooksul registreerisid nad 110 juhtumit, mis on suurim arv alates arvestuse pidamise algusest. Juulis pidid nad tühistama oma teavitussõidu Piroti linnas, kuna politsei ei suutnud garanteerida osalejate turvalisust ning sündmust kajastanud ajakirjanikke rünnati.

Hirm avalikus ruumis

Hirm on muutunud paljude serblaste igapäevaelu osaks. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti hiljutise küsitluse kohaselt väldib 80 protsenti vastanutest avalikus kohas partneri käest kinni hoidmist, kartes negatiivset reaktsiooni. Rahvusvahelise organisatsiooni ILGA-Europe koostatud Rainbow Mapis on Serbia langenud 29. kohale, olles sellega Euroopa keskmisest tasemest märgatavalt tagapool. Viis aastat tagasi asus riik veel 22. positsioonil.