Belgias ja Euroopas arendatakse uue põlvkonna alakriitilisi tuumareaktoreid

Tuumatehnoloogia arendajad Euroopas ja mujal maailmas keskenduvad alakriitilistele reaktoritele, mis kasutavad välist neutronivoogu. See meetod võimaldab ohutumat energiatootmist ja tuumajäätmete töötlemist, kaasates nii suurprojekte kui ka kiiresti kasvavaid iduettevõtteid.

Belgias ja laiemalt Euroopas toimuvad tehnoloogilised arendused suunavad tuumaenergeetika uude suunda, kus fookuses on alakriitilised tuumareaktorid. Erinevalt tavapärastest reaktoritest, mis tuginevad iseeneslikule ahelreaktsioonile, vajavad alakriitilised süsteemid tööks välist neutronivoogu. Kui välist kiirgusallikat reguleerida, muutub ka reaktori väljundvõimsus, pakkudes kontrollitud viisi energia tootmiseks.

Uus lähenemine kütusekasutusele

Süsteemi suurim eelis seisneb sõltumatuses uraan-235 isotoobist. Alakriitiline reaktor võimaldab kasutada nii uraan-238 kui ka tooriumi, mida leidub looduses märgatavalt rohkem. Lisaks energiatootmisele on nendel reaktoritel potentsiaal ohtlike tuumajäätmete neutraliseerimiseks, mis vähendab vajadust pikaajaliste ladustuspaikade järele. Siiski nõuab tehnoloogia käivitamiseks võimsat prootonkiirendit, mis on seni olnud peamine takistus kommertsrakenduste laialdasel levikul.

Belgias asuv MYRRHA projekt on praegu üks juhtivaid algatusi, mis plaanib veel sel aastal käivitada prootonkiirendi. Järgmise kümnendi keskel on oodata esimese reaktori valmimist, mille peamine ülesanne on tegeleda tuumajäätmete ümbertöötlemisega, pakkudes samal ajal elektritootmise võimalust. Sarnaseid konkureerivaid arendusi juhivad Hiina ja Jaapan projektidega CiADS ning TEF-T.

Iduettevõtete roll arenduses

Euroopa iduettevõtete sektoris on aktiivselt tegutsemas mitmed ettevõtted. Üks suurima rahastusega tegijaid on newcleo, mille tegevus hõlmab Itaaliat, Ühendkuningriiki ja Prantsusmaad. Nende fookus on suunatud sulaplii tehnoloogial põhinevale reaktorile, mida plaanitakse järk-järgult arendada alakriitiliseks süsteemiks. Šveitsis tegutsev Transmutex on samuti turule sisenenud, plaanides esmalt toota meditsiinilisi isotoope kiiritusravi jaoks ning liikuda hiljem jäätmete töötlemise ja energiatootmise suunas.

Eesti-Saksa iduettevõte MuRay Tech töötab välja kompaktseid elektronkiirendeid, kasutades laserplasmakiirendi tehnoloogiat. Ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Andi Hektor ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Kristjan Kannike on projekti raames keskendunud müüontehnoloogiate rakendustele, panustades tulevikus vajaliku neutron- ja gammakiirguse tekitamise lahendustesse.