Bangladeš kaalub võimalikku liitumist Mekas sõlmitud kaitsepaktiga

Bangladeši valitsus on väljendanud avatust liituda Saudi Araabia, Türgi ja Pakistani vahel sõlmitud kaitsekoostööleppega, ehkki ametlikku kutset pole riik veel saanud. Võimalik liitumine tekitab muret naaberriigis Indias, kes kardab Pakistani mõju suurenemist regioonis.

Bangladešis on tõusnud päevakorda küsimus võimalikust liitumisest nn Meka kaitsekoostööleppega, ehkki ametlikku kutset pole Dhaka veel saanud. Augusti alguses Saudi Araabia, Türgi ja Pakistani vahel sõlmitud leping on mõeldud kollektiivse heidutuse tugevdamiseks ning sätestab, et relvastatud rünnak ühe osapoole vastu tähendab rünnakut kõigi kolme liikmesriigi vastu.

Diplomaatilised pinged naabritega

Kuigi Bangladeši praegune valitsus on väljendanud leppe suhtes positiivset hoiakut, võib liitumine tekitada märkimisväärseid pingeid suhetes Indiaga. Riikide vahel on 4096 kilomeetrit maismaapiiri ning tihedad kultuurilised ja majanduslikud sidemed. New Delhi jälgib olukorda tähelepanelikult, kuna kardab Pakistani mõju suurenemist oma idapiiril. India välisministeeriumi pressiesindaja Randhir Jaiswal kinnitas, et riik jälgib kõiki oma julgeolekut puudutavaid arenguid ja «võtab kõik vajalikud meetmed selle kaitsmiseks».

Bangladeši välisminister Khalilur Rahman märkis parlamendis, et valitsus ei ole liitumisküsimust veel ametlikult arutanud, kuid lisas: «Kui nad avaldavad soovi Bangladeš pakti kaasata, kaalume seda kindlasti positiivselt.»

Ekspertide hoiatavad hinnangud

Analüütikute hinnangul peab Dhaka oma strateegilisi huve hoolikalt kaaluma. Navine Murshid Põhja-Lõuna Ülikoolist rõhutas, et leping on suunatud peamiselt regionaalse jõudude tasakaalu hoidmisele. Tema sõnul peab Bangladeš selgelt määratlema oma positsiooni võimalikus India ja Pakistani vahelises konfliktis. «Pakistani poole valimine sellises konfliktis võiks tekitada Dhakale poliitilist ja diplomaatilist survet, mis ületab riigi suutlikkuse,» märkis Murshid.

Endine diplomaat M Humayun Kabir on seisukohal, et riik peaks säilitama oma sõjalise mitteühinemise poliitika, mida on järgitud viimased 50 aastat. Ta lisas, et kuna Bangladeš ei asu geograafiliselt Lähis-Ida ega Pakistani piirkonnas, puudub otsene vajadus sarnasesse sõjalisse liitu astuda.