Banaanid jõuavad Eesti lettidele rohelistena, küpsemine võtab kuni nädal

Eksootilised puu- ja köögiviljad läbivad enne Eesti kauplustesse jõudmist mitmenädalase teekonna, Lõuna-Ameerikast võib see kesta kuni viis nädalat. Karlskroona spetsialist Ove Trofimov selgitas, kuidas banaane, avokaadosid ja mangosid küpsetatakse ning miks talvised tomatid maitsevad suvistest erinevalt.

Enne kui banaan jõuab Eesti poeletti, on ta läbinud teekonna Lõuna-Ameerikast Kesk-Euroopa ladude ja sadamate kaudu ning lõpuks veoautodega Tallinnasse, kokku võib see võtta üle kuu aja. Karlskroona puu- ja juurviljade ostu- ja müügispetsialist Ove Trofimov rääkis, kuidas kogu see tarneahel tegelikult toimib.

Banaan on Trofimovi sõnul üks keerulisemaid puuvilju, millega tarnijad tegelevad. Eestisse saabuvad banaanid rohelistena ning läbivad siinsetes ladudes küpsemisprotsessi, mis kestab olenevalt partiist viis kuni seitse päeva. «Temperatuur on sel ajal 17 kuni 19 kraadi. Kasutame ka etüleengaasi, mis aitab küpsemisprotsessil sujuvalt toimuda,» selgitas Trofimov.

Avokaadod küpsevad Hollandis

Sarnase protsessi läbivad avokaadod ja mangod, kuid nende küpsetamine toimub peamiselt Hollandis ja Hispaanias. Eestisse jõuavad need juba küpsena.

Mandritevahelise transpordi ajastamine nõuab täpsust. Lõuna-Ameerikast Kesk-Euroopasse kestab meretransport ligikaudu neli nädalat, Aafrikast umbes kaks. Sealt lisandub veel ligikaudu nädal teekonda Eestisse.

Talvised tomatid tulevad Hispaaniast ja Marokost

Marjad saabuvad Eestisse sõltuvalt aastaajast erinevatest riikidest, suvel peamiselt Euroopast, sealhulgas Portugalist, talvel ka Lõuna-Ameerikast. Pikemal transpordil kasutatakse väiksemaid pakendeid, et tooted paremini säiliksid.

Talvised tomatid jõuavad Eesti poodidesse eelkõige Hispaaniast ja Marokost. «Need ei ole samad tomatid, mida kasvuhoonest võtta. Maitse ja lõhn on teistsugused, sest pikaks transpordiks kasvatatakse vastupidavamaid sorte,» ütles Trofimov.

Värvimismüüt ei pea paika

Levinud arvamus, et suvikõrvitsaid, baklažaane või õunu värvitakse poeleti jaoks ilusamaks, ei vasta Trofimovi sõnul tõele. Õunte läige tuleb looduslikust mesilasvahast, mis parandab ka säilivust. Pestitsiidide olemasolu kontrollitakse põhjalikult nii päritoluriigis kui ka Eestis.

Karlskroona on katsetanud mitmesuguste eksootiliste viljade müügiga, kuid valikut on aastate jooksul kitsendatud, ostjate hinnatundlikkus ja tagasihoidlik huvi on nõudlust piiranud.

EL-i pakendimäärus muudab tulevikus hindu

Tarnijad valmistuvad juba praegu Euroopa Liidu uueks pakendimääruseks, mis jõustub 2030. aastal. Täpsemad juhised peaksid valmima 2027. aastal. Trofimovi hinnangul toob see tootjatele suuri kulutusi, mis kanduvad edasi poelettide hindadesse.

Eriti murelik on ta kilepakendite piiramise pärast. «Näiteks võtame tilli, mis tuleb siia otsapidi vees. Selleks, et ta säiliks paremini, on ta enamikul kaubanduslettidel kilekeskkonnas. Kui see keelatakse ära, väheneb tilli säilivusaeg poelettidel,» lisas Trofimov.