Balti tarbijauuring: tehisintellekt paljastab, kuidas inimesed päriselt brände valivad

Värske Balti tarbijauuring hõlmab 300 küsimust, 600 brändi ja tuhat vastajat igast Balti riigist. Tehisintellekti abil andmete sünteesimine annab positsioneerimistööle andmepõhise aluse, kus varem tuli leppida kõhutundega. Uuringu autorite sõnul peitub tegelik väärtus mitte "armastatuimate brändide" edetabelites, vaid tarbijate otsustusprotsesside mõistmises.

Eesti, Läti ja Leedu tarbijate brändikäitumist kaardistav uuring, 300 küsimust, 600 brändi, tuhat vastajat igast Balti riigist, pakub turundajatele materjali, mida pole varem sel kujul olnud.

Norstat Eesti äriarendusjuht Katariina Tamm ja Optimisti asutaja ning juht Magnus Lužkov tõid välja, et meedia kajastab enamasti uuringu pinnakihti: "armastatuimate brändide" pingeridu. Uuringu tegelik sisu on sügavam, kuidas inimesed mõtlevad, millistest vajadustest lähtuvad ja miks ühe brändi kasuks otsustatakse.

Tehisintellekt muudab positsioneerimistööd

Lužkov kirjeldas, kuidas tehisintellekti abil on võimalik suurt andmehulka sünteesida nii, et brändid näevad, kuhu turul tegelikult mahtuda on. Töö, mida varem tehti intuitiivselt, saab nüüd andmepõhise aluse.

Tamm rääkis uuringu läbiviimise keerukustest: kuidas motiveerida inimesi tunniajalisele küsimustikule vastama ja kuidas tagada andmete kvaliteet. Ta märkis, et veebiuuring võib teatud juhtudel olla ausam kui näost näkku küsitlus, inimesed on anonüümselt avameelsemad.

Eestis suuri kodumaiseid brände ei sünni

Arutelus tõusetus küsimus, miks Eestis enam suuri kodumaiseid laiatarbebrände ei teki. Käsitleti ka seda, kas brändide vastutustundlikkus on sisuline väärtus või pelk silmakirjalikkus tarbijate silmis.

Lužkov tõi uuringust esile üllatavaid leide: noorte seas on märkimisväärselt suur turvatunde vajadus ja ootamatu nostalgialembus, trendid, mida turundajad sageli ette ei näe.

Eesti, Läti ja Leedu brändieelistuste võrdlus leiab põhjalikuma käsitluse septembris Riias toimuval Baltic Brand Forumil.