Balti riigid, Soome ja Poola hoiatavad Euroopa Komisjoni Vene agressiooni eest

Balti riikide volinikud ning nende Soome ja Poola kolleegid on saatnud Euroopa Komisjoni presidendile kirja, milles nõutakse viivitamatut tähelepanu piirkonna julgeolekuohtudele. Ühisavalduses rõhutatakse vajadust suurendada kaitseinvesteeringuid ja tugevdada kriisivalmidust, reageerides sagenenud droonirünnakutele ja hübriidohtudele.

Brüsselis on Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile edastatud kiri, milles Balti riikide, Poola ja Soome volinikud väljendavad teravat muret Venemaa agressiooni ja piirkonna halveneva julgeolekuolukorra pärast. Kirjale, mis kannab 30. juuli kuupäeva, on alla kirjutanud ka Eesti volinik Kaja Kallas, Leedu volinik Andrius Kubilius ning Läti volinik Valdis Dombrovskis.

Dokumendis juhitakse tähelepanu õhuruumi rikkumiste ja droonisissetungide sagenemisele, mis ohustavad nii taristut kui ka avalikkuse usaldust. Autorid nõuavad 115 miljardi dollari ulatuses täiendavat rahastust, et tugevdada piirkonna äri- ja investeerimiskeskkonda. Lisaks oodatakse kiiret tegutsemist kriisivalmiduse tõstmisel, sealhulgas energiavarustuse katkestustele reageerimisel, varjupaikade loomisel ning kaitsemeetmete rakendamisel hübriidohtude vastu.

Pinged ja luureandmed

Julgeolekuolukorra halvenemist rõhutas ka USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori John Ratcliffe ootamatu visiit Moskvasse 25. augustil. Allikate kinnitusel oli visiidi eesmärk manitseda Kremlit hoiduma pingete eskaleerimisest USA liitlastega, eelkõige Eestis, Lätis ja Leedus. See järgnes varasematele luureandmetele, mis viitasid võimalusele, et Venemaa võib piiratud sissetungiga proovile panna NATO otsusekindluse.

Balti riigid on seejuures täitmas või täidavad peagi NATO 2035. aasta eesmärki kulutada kaitsele 5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liit on lubanud piirkonna kaitseinvesteeringuteks suunata ligikaudu 14 miljardit dollarit, kuigi liikmesriikide seas on vaidlusi tulevase eelarve mahu üle.

Tehnoloogiline ja sõjaline valmisolek

Eesti panustab kaitsevõimesse tehnoloogiliste uuendustega. Ettevõtte DefSecIntel Solutions tehisintellektil põhinevat tarkvara kasutatakse piiride kaitsmisel, sealhulgas Ukrainas. „Otsustasime oma Ukraina kolleege toetada, alates 2022. aasta sügisest oleme nendega koos rindel olnud,” sõnas ettevõtte asepresident Jaan Hein. Sarnaseid nutikaid lahendusi arendab idufirma Wayren, keskendudes andmevahetuse kaitsmisele lahinguväljal.

Samal ajal on piirkonnas tõstatatud küsimusi selle kohta, kas praegused kaitsemeetmed ja tehnoloogilised lahendused on piisavad tänapäevase sõjapidamise väljakutsetele vastamiseks.