Balti riigid pöördusid Ukraina poole varjendite ehituse küsimuses

Balti riigid on viimastel nädalatel võtnud ühendust Ukraina kaitsetootjate ja tsiviilkaitse ekspertidega, et arutada pommivarjendite ehitamist. Sellest teatas Politico, viidates Ukraina Relvastajate Nõukogu direktorile Igor Fedirkole.

Eesti, Läti ja Leedu on viimastel nädalatel aktiivselt pöördunud Ukraina kaitsetööstuse esindajate ja tsiviilkaitse ekspertide poole, et saada nõu pommivarjendite ehitamiseks. Sellest kirjutab Politico, tuginedes Ukraina Relvastajate Nõukogu direktori [Igor Fedirko](/politicians/igor-fedirko) sõnadele.

Fedirko kinnitusel on Balti riikide huvi Ukraina eksperditeadmiste vastu märkimisväärne, kuna Ukraina on omandanud ulatusliku kogemuse tsiviilelanikkonna kaitsmisel raketirünnakute ja õhulöökide eest. Varjendite projekteerimine ja ehitamine on valdkond, kus Ukrainal on praktiline teadmus, mida Balti riigid soovivad nüüd kasutada.

Balti riikide suurenenud huvi tsiviilkaitse infrastruktuuri vastu peegeldab laiemaid julgeolekumuresid piirkonnas, kus NATO idatiiva riigid soovivad tõsta oma elanikkonnakaitse valmisolekut. Varjendite ehitamine on osa laiemast trendist, kus Balti riigid investeerivad nii sõjalisesse kaitsevõimesse kui ka tsiviilinfrastruktuuri tugevdamisse.

Ukraina kogemus on ainulaadne selles osas, et riik on alates 2022. aasta veebruarist elanud täiemahulist sõda ning kujundanud välja praktilisi lahendusi, kuidas kaitsta linnapiirkondi ja tsiviilelanikke. See teadmus on muutunud hindamatuks ressursiks liitlasriikide jaoks, kes soovivad oma riigikaitset tugevdada.