Balti riigid peavad muutuma Venemaa jaoks liiga kalliks

Reformierakonna riigikogu liikme Luisa Värgi arvates on Volodõmõr Zelenskõi viimased väljaütlemised Eestile hoiatusmärk. Ta peab Balti riike enam mitte ainult NATOs, vaid ohutsoonina, kuhu Venemaa võib suunata jõud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnavõtud viimaste päevade jooksul annavad Eestile midagi olulist edasi: Balti riigid ei ole enam vaid NATO idaterve, vaid potentsiaalne sihtmärk. See muutus nõudmises hinnangus tähendab, et me peame oma julgeoleku strateegia üle korralikult mõtlema.

Zelenskõi seisus ei rääkinud lihtsalt NATost kui ühtsest blokkist, vaid mainimis konkreetselt Venemaa võimalikust suure mobilisatsiooni ja Ukrainas uue suurofensiivist. Sama oluline on tema vihje väikestele kõrvaloperatsioonidele Balti riikide vastu. See näitab, et Moskva võib kaaluda strateegilist survet meie regioonile, kui Ukraina konflikt mingil kujul rahuneb või muutub.

Balti riikide jaoks on selles sõnumis selge signaal: me peame tegema sellised otsused ja investeeringud, et Venemaa jaoks oleks iga võimalik rünnak meie vastu nii kallis ja riskantne, et ta seda kunagi ei prooviks. See tähendab nii sõjalist valmisolekut kui ka avalikku otsustavust oma kaitse osas.

Riigikogu liige Luisa Värk rõhutab, et Eesti ei saa rahul olla staatusega, kus me olemagi nagu NATO «idarinde» tagavara. Meie roll peab olema aktiivsem, me peame olla riik, kes ise määrab oma julgeolekut ja mille puhul potentsiaalne aggressor teab, et hind on liiga kõrge. See nõuab julgust ja selget strateegilist mõtlemist, mitte ainult reaktiivset käitumist.