Balletifotograaf Rünno Lahesoo: Eesti lavade emotsioonid pildiotsijas

Pikaaegne balletitantsija ja praegune IT-spetsialist Rünno Lahesoo on leidnud oma kutsumuse tantsumaailma jäädvustamises. Lahesoo rõhutab, et eduka foto võti ei peitu mitte tipptehnikas, vaid võimes tabada õiget emotsiooni ja laval toimuvat siirast hetke.

Rünno Lahesoo argipäev jaguneb tänapäeval mitme valdkonna vahel, kuid tema fookuses on püsivalt teatrilavad ja tantsu jäädvustamine. Aastakümneid balletilaval veetnud mees jõudis fotograafiani pärast vigastust, mis sundis 2001. aastal tantsijakarjääri lõpetama. Täna töötab ta IT-sektoris, kuid suure osa oma vabast ajast pühendab professionaalsele balletifotograafiale, tehes tihedat koostööd nii Rahvusooper Estoniaga kui Vanemuisega.

Tantsulavade pärand

Lahesoo haridustee sai alguse Tallinna Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1992. aastal Juri Jekimovi klassis. Tema õpetajate hulka kuulusid teiste seas Vjatšeslav Maimussov ja Frunze Stepanjan, kes andsid talle tugeva tehnilise pagasi. Pärast kooli asus ta tööle Estoniasse, kuid juba 1993. aastal viis elutee ta Saksamaale Krefeld-Mönchengladbachi teatrisse.

Saksamaal veedetud aastad olid intensiivsed, hõlmates kohati üle saja etenduse hooaja jooksul. See periood õpetas talle aja ja jõuvarude planeerimist, mis on talle vajalikuks oskuseks ka fotograafina. Pärast karjääri lõppu ja IT-valdkonda suundumist otsis Lahesoo alguses tegevust, mis oleks tantsust võimalikult kaugel, kuid fotograafia kui hobi viis ta ringiga tagasi teatrisse.

Tehnika ja tunnetuse tasakaal

Fotograafina tegutsedes ei pea Lahesoo eesmärgiks pelgalt tehnilist täiuslikkust. Tema hinnangul on hea pilt midagi enamat kui lihtsalt soorituse jäädvustamine, see peab edasi andma laval sündivat emotsiooni ja atmosfääri. Kuigi tänapäeva kaamerad võimaldavad pildistada väga suure kiirusega, rõhutab ta, et masin ei asenda inimese intuitsiooni.

Lahesoo kasutab oma töös teadlikult vähem automatiseeritud lähenemist ning väldib generatiivse tehisintellekti liigset kaasamist, soovides säilitada nn «slow art» põhimõtteid. Tema jaoks on oluline tantsijate usaldus, mistõttu ei jaga ta kunagi pilte, mis on tehniliselt puudulikud või mis ei kanna õiget emotsiooni. Tema töid on eksponeeritud näitustel nii Riigikogus, Estonias kui ka teistes kultuuriasutustes üle Eesti.

Uus hingamine rahvatantsus

Lisaks profiballeti pildistamisele on Lahesoo leidnud tee tagasi aktiivse liikumise juurde läbi rahvatantsu, osaledes Kalev Järvelale kuuluvas rühmas Koidupuna. Kui ballett on tema jaoks olnud elukutse, siis rahvatants pakub talle puhast rõõmu ja suhtlemist. See vaheldus on andnud talle uue nurga ka fotograafias, võimaldades pildistada rahvatantsupidusid ja leida massidest üles väikeseid, inimlikke lugusid.