Bab el-Mandebi kriis ohustab Djibouti ja Etioopia julgeolekut ning majandust

Bab el-Mandebi kriis ohustab Djibouti ja Etioopia julgeolekut ning majandust

Jeemeni mässuliste edasitung Bab el-Mandebi väinas on tekitanud humanitaarkriisi Djiboutis ja ähvardab oluliselt Etioopia elutähtsaid tarneahelaid. Piirkondlikud pinged süvenevad seoses sõjategevuse eskaleerumisega Etioopia põhjaosas.

Poliitika

Septembris hõivasid Iraani toetatud Houthi mässulised Jeemenile kuuluva Perimi saare, mis asub strateegiliselt tähtsas Bab el-Mandebi väinas. See väin ühendab Punase mere lõunapoolse sissepääsu Adeni lahega ning on kriitilise tähtsusega meretee globaalsele kaubandusele. Perimi saar jääb vaid 20 kilomeetri kaugusele Djiboutist, muutes seal toimuva sõjategevuse otseseks ohuks naaberriikide stabiilsusele.

Humanitaarkriis ja Djibouti väljakutsed

Põgenikevool Djiboutisse algas kohe pärast sõjategevuse puhkemist. ÜRO pagulasagentuuri UNHCR andmetel on alates 10. septembrist Jeemenist Djiboutisse saabunud vähemalt 3700 inimest, kellest enamik on naised, lapsed ja eakad. Suurem osa põgenikest on jõudnud Obocki piirkonda, kus looduslikud olud on äärmiselt karmid.

„Meil ei ole siin palju vett, põhjaveevarud puuduvad täielikult,“ nentis ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) esindaja Djiboutis Alessandra Roccasalvo. Kõik piirkonna veevarud sõltuvad magestamistehnoloogiast. Hoolimata riigi väiksusest on Djibouti oluline sõjaline ja kaubanduslik keskus, kus paiknevad mitmete suurriikide, sealhulgas USA, Hiina, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapani sõjaväebaasid.

Etioopia majanduslik haavatavus

Etioopia, mis on maailma suurima rahvaarvuga merepiirita riik, suunab umbes 95% oma impordist ja ekspordist läbi Djibouti sadamate. Bab el-Mandebi väina läbiv laevaliiklus on muutunud riskantseks, mis on kergitanud kindlustusmakseid ja kaubaveo hindu. Kui väin muutuks läbimatuks, oleks Etioopia majandus sunnitud otsima pikemaid ja kulukamaid logistilisi lahendusi, mis tõstaks lõpptarbijate kulusid märgatavalt.

Olukorda pingestab veelgi sisemine ebastabiilsus. Alates 23. septembrist on Etioopia põhjaosas Tigray regioonis puhkenud uued kokkupõrked. Kuigi valitsusväed on teatanud edu saavutamisest mässuliste vastu, püsib oht, et sõjategevus võib häirida Djibouti ja Etioopia vahelist peamist kaubakoridori. Etioopia peaminister Abiy Ahmed on korduvalt viidanud vajadusele tagada riigile otsene ligipääs merele, mis on tekitanud täiendavaid pingeid naaberriigi Eritreaga. Piirkonna ekspertide sõnul võib konflikti laienemine ja võimalikud regionaalsed liidud viia veelgi suuremate piiranguteni mereteede turvalisuses.

Ava rakenduses →