Avavangla: kuidas valmistab Eesti kinnipeetavaid vabaduseks ette?

Avavangla on koht, kus kinnipeetavad harjuvad ühiskondliku eluga enne täielikku vabanemist. Hiljutine juhtum, kus avavanglast ei naasnud pedofiil, tekitas avaliku pahameeletormi. Avavangla eesmärk on muuta üleminek vanglast vabadusse võimalikult sujuvaks.

Eesti avavanglas kohtab palju tuttavaid nägusid – inimesi, kes on läbimas oma viimast etappi enne täielikku vabadusse naasmist. Vangid, kes on oma karistusaja lõpusirgel, kirjeldavad avavangla tingimusi mõnikord lausa paradiisiliku kohana võrreldes tavalise vanglaga.

## Miks avavangla üldse eksisteerib?

Avavanglal on selge eesmärk: valmistada kinnipeetavad ette ühiskonda naasmiseks. Kui inimene ei sure trellide taga, pääseb ta ühel hetkel vabadusse niikuinii – küsimus on selles, kas ta on selleks valmis. Avavanglasüsteem on mõeldud just selleks, et üleminek suletus olekust tavalisele elule ei toimuks liiga järsult.

## Pedofiili juhtum tekitas pahameele

Hiljuti puhkes avalik debatt, kui avavanglast ei naasnud õigeks ajaks seksuaalkuriteos süüdi mõistetud mees. Paljud inimesed küsisid, kuidas saab selline isik üldse avavanglasse sattuda ja väljas liikuda. Seaduse järgi on aga ka raskeimate kuritegude eest karistust kandvatel isikutel õigus astmelisele vabanemisele, kui nad vastavad selleks kehtestatud kriteeriumidele.

## Tasakaal turvalisuse ja rehabilitatsiooni vahel

Avavanglasüsteem peab leidma delikaatse tasakaalu: ühelt poolt tuleb tagada avalik turvalisus, teiselt poolt anda vangidele võimalus harjuda iseseisvalt toimetamisega. Kriitikud leiavad, et teatud kategooria kurjategijate puhul tuleks avavanglasse lubamise tingimused üle vaadata, samas kui eksperdid rõhutavad, et rehabilitatsioon on pikemas perspektiivis ühiskonnale kasulikum kui pikaajaline isoleerimine.