Avatud dialoogi meetod vähendab Eestis psühhiaatrilise haiglaravi vajadust

Suurbritannias läbi viidud uuring näitas, et Soomest pärit avatud dialoogi meetod langetab psühhiaatriahaiglasse sattumise tõenäosust märkimisväärselt. Tartu ülikooli teadur Dagmar Narussoni sõnul on Eestis selle metoodika õppimisest huvitatud spetsialistide arv kasvamas.

Hiljutine Suurbritannias läbi viidud uuring kinnitab, et Soomes välja töötatud avatud dialoogi meetod võib psühhiaatriliste patsientide haiglaravi vajadust kuni kolm korda vähendada. Eestis tegeleb selle metoodika juurutamise ja koolituste korraldamisega Tartu ülikooli sotsiaalsete innovatsioonide teadur Dagmar Narusson.

Ajakirjas The Lancet Psychiatry avaldatud uuringus, mis toimus 2019. aasta juunist kuni 2021. aasta detsembrini, vaadeldi 500 vaimse tervise kriisiga patsienti. Keskmiselt 38-aastaste uuritavate seas oli levinud diagnoosiks depressioon. Tulemused näitasid, et avatud dialoogi rühmas vajati statsionaarset ravi tunduvalt harvem kui traditsioonilise ravi saajate puhul. Samuti vähenes vajadus kriisimeeskondade korduva sekkumise järele.

Võrgustikupõhine teraapia

Traditsioonilises süsteemis liiguvad patsiendid sageli erinevate üksuste vahel, mis killustab abi ja sunnib neid oma muret korduvalt uutele spetsialistidele selgitama. Avatud dialoogi puhul töötab abivajajaga algusest lõpuni üks ja sama meeskond. Meetodi tuumaks on võrgustikukohtumised, kuhu kaasatakse lisaks patsiendile ka tema lähedased.

Dagmar Narusson rõhutab, et kriis ei puuduta kunagi ainult ühte inimest, vaid mõjutab kogu peret. "Inimene ei ole kriisis kunagi üksi, tema lähedased on samuti mures ja nende ärevus kandub edasi abivajajale," selgitas Narusson. Kohtumistel loovad spetsialistid reflektiivse keskkonna, kus arutletakse ühiselt võimalike lahenduste üle, vältides sealjuures eelarvamusi või valmis retsepte.

Kõige olulisem põhimõte on kaasatus ja läbipaistvus. Ükski otsus ei tohi sündida patsiendi teadmata. "Ükski vestlus ega otsus ei toimu nii, et inimene poleks kohal, ei kuuleks ega osaleks," märkis Narusson.

Meetodi rakendamine Eestis

Eestis on praeguseks ligi 30 spetsialisti, kes on läbinud avatud dialoogi väljaõppe. Koolitusi on korraldanud Tartu ülikool koostöös välislektoritega ning huvi programmi vastu püsib kõrge. Uued õppekavad on käivitatud ja õpetajate ring laieneb, luues sellega eeldused meetodi laiemaks kasutuselevõtuks.

Narussoni hinnangul on avatud dialoog tõhus vahend mitte ainult haiglaravi vajaduse vähendamiseks, vaid ka patsientide elukvaliteedi tõstmiseks. Uuringud näitavad, et sellise teraapia läbinud patsiendid hindavad oma taastumisprotsessi ja rahulolu raviga kõrgemalt kui need, kes said tavapärast abi.