Avastati kolmas peaaegu tumeaineta galaktika 67 miljoni valgusaasta kaugusel

Astronoomid on avastanud juba kolmanda galaktika, kus tumeainet on äärmiselt vähe. DF9 asub 67 miljoni valgusaasta kaugusel ja kuulub salapärasesse galaktikaahela, mis seab kahtluse alla senised kosmoloogilised teooriad. Teadlased oletavad, et selgitust tuleks otsida erakordse vägivaldse galaktikate põrke stsenaariumist.

Astronoomid on teinud järjekordse üllatava avastuse: galaktika DF9, mis asub meist 67 miljoni valgusaasta kaugusel, sisaldab peaaegu üldse mitte tumeainet. See on juba kolmas selline objekt ühes ja samas salapärases galaktikaahelas, ning iga uus leid süvendab müsteeriumi.

Tumeaine, universumi nähtamatu karkass

Tumeaine moodustab enamiku galaktikate massist ja on kogu kosmilise struktuuri alustalaks. Selle gravitatsioon hoiab galaktikaid koos ja suunab nende arengut. Just seetõttu tundub teoreetiliselt peaaegu võimatuna, et galaktika saaks eksisteerida ilma märkimisväärse tumeainehulgata, see oleks nagu maja, millelt on eemaldatud nähtamatu karkass, kuid mis seisab ikkagi püsti.

Ometi näib DF9 just seda tegevat. Astronoomid ei suuda tavapärase mudeliga seletada, kuidas see galaktika üldse koos püsib ja millest see on tegelikult üles ehitatud.

Vägivaldne põrge kui võtmestsenaarium

Üks juhtivaid selgitusi, milleni teadlased on jõudnud, viitab erakordselt vägivaldsetele galaktikapõrgetele minevikus. Sellise kollisiooni käigus oleks tumeaine võinud eralduda galaktika tavalisest ainest ja kanda edasi teises suunas, jättes järele ainult tähtedest ja gaasist koosneva keha peaaegu ilma tumeaineta.

See stsenaarium ei kummuta tumeaine olemasolu universumis, vaid pigem kinnitab seda: tumeaine oleks lihtsalt füüsikalise protsessi käigus mujale kandunud. Kõnealune galaktikaahel võib olla varasema massiivse kosmilise katastroofi jäänuk.

Mida kolmas leid tähendab?

Esimese tumeaineta galaktika avastamine võis tunduda anomaaliana. Teine tekitas küsimusi. Kolmas, DF9, muudab selle nähtuse süstemaatiliseks probleemiks, mis vajab sidusat teoreetilist seletust.

Teadlased loodavad, et edasised vaatlused, eelkõige uute põlvkonna teleskoobiteetme abil, aitavad kaardistada galaktikaahela täpsema ajaloo ning selgitada, kas tegemist on tõepoolest ühe suure katastroofilise sündmuse järelmõjuga või hoopis millegi muuga, mida praegused kosmoloogiamudelid ei suuda ette näha.