Avaliku sektori kasvavad kulutused PR-teenustele tekitavad Eestis debati

Riigiasutuste kulutused välistele suhtekorraldusfirmadele on kasvanud 2023. aasta neljalt miljonilt eurolt üle seitsme miljoni euroni 2025. aastal. Riigikogu liikmed kritiseerivad seda trendi, viidates vastuolule valitsuse lubatud riigisektori kärbetega.

Riigiasutuste kulutused välistele suhtekorraldus- ja kommunikatsiooniteenustele on Eestis viimaste aastate jooksul järjepidevalt kasvanud. Kui 2023. aastal ulatusid riigi väljamaksed PR-agentuuridele nelja miljoni euroni, siis 2025. aastaks on see summa kasvanud üle seitsme miljoni euro.

Paljudes ministeeriumides ja valitsusasutustes on olemas eraldi kommunikatsiooniosakonnad ja palgalised spetsialistid, kuid sellest hoolimata sõlmitakse jätkuvalt lepinguid väliste agentuuridega. See on tekitanud küsimusi nii ühiskonnas kui ka Riigikogus, kus nähakse selles dubleerimist ja liigseid kulusid.

Spetsialistide ja poliitikute eriarvamused

Miltton New Nordicsi tegevjuht Annika Arras selgitas, et välisteenuste kasutamine on tihti vajalik keerukamate ülesannete puhul. Näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) eksportprojektide puhul on tarvis rahvusvahelisi kontakte ja teadmisi turgudel nagu Jaapan, Saksamaa, Lõuna-Korea ja USA, mida riigiasutustel endil alati ei pruugi olla.

Kriitilisema seisukoha võttis Riigikogu liige Andrei Korobeinik, kes leiab, et olukord on tasakaalust väljas. Tema hinnangul peaks avaliku sektori tellimused erasektorilt tähendama vastavat kärbet ametnike hulgas, kuid tegelikkus on vastupidine. «Kui riigisektor tellib teenuseid erasektorilt, peaks see kaasa tooma ametnike arvu vähenemise, kuid seda me ei näe. Ametnike arv pigem kasvab, kuigi kärpimine oli üks valitsuse lubadusi,» ütles Korobeinik.

Eelarve kontrolli kitsaskohad

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et praegune riigieelarve koostamise meetod võimaldab ministeeriumidel kulusid vabalt ümber tõsta. Sõerdi sõnul on eelarve üles ehitatud suurte programmide põhjal, mis tähendab, et ministeeriumid võivad iseseisvalt jaotada vahendeid erinevate teenuste vahel, ilma et avalikkus või kontrollorganid näeksid täpset kuluartiklite jaotust.

Sõerdi hinnangul oleks detailsem ja kulupõhine eelarve vajalik selleks, et tuvastada ebamõistlikult suuri kulutusi üksikute asutuste lõikes. Septembris lõpetab valitsus järgmise aasta riigieelarve koostamise, misjärel liigub eelnõu Riigikokku, kus rahanduskomisjoni liikmed on lubanud esitada küsimusi kulutuste põhjendatuse kohta.