Austraalia migratsioonipoliitika on hoiatuseks Euroopa Liidule ja USA-le

Austraalia aastakümneid kestnud praktika varjupaigataotlejate saatmisel kolmandatesse riikidesse on tekitanud nii miljarditesse ulatuvaid kulusid kui ka tõsiseid inimõigustealaseid vaidlusi. Samal ajal kui Euroopa Liit ja USA plaanivad sarnaseid lahendusi, näitab Austraalia kogemus selliste programmide keerukust ja tagajärgi.

Austraalia on enam kui kaks aastakümmet rakendanud süsteemi, kus varjupaigataotlejaid hoitakse või menetletakse väljaspool riigi piire. Nüüdseks vaatavad nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid sarnaste kolmandate riikide lahenduste poole, kuid Austraalia näide toob esile miljarditesse ulatuvad kulud ja pideva kriitika inimõiguste rikkumiste osas.

Austraalia "Vaikse ookeani lahendus"

Endine peaminister John Howard algatas 2001. aastal nn Vaikse ookeani lahenduse, suunates meritsi saabunud migrandid Paapua Uus-Guineasse ja Naurule. Eesmärk oli heidutada ohtlikke merereise, kuid süsteem on aastate jooksul tekitanud lõputuid vaidlusi ja kohtuasju. Aastatel 2013-2014 kasvas offshore-menetlusse suunatud inimeste arv enam kui 3000-ni.

Austraalia valitsus on offshore-kinnipidamiskeskustele kulutanud suuri summasid. Hiljutised kokkulepped Nauruga, mille raames riik nõustub võtma vastu Austraaliast väljasaadetud süüdimõistetud välisriikide kodanikke, maksavad järgmise 30 aasta jooksul ligi 2,5 miljardit dollarit.

Euroopa ja USA plaanid

Euroopa Liit valmistub 2027. aastaks looma "tagasisaatmisjaamu" väljaspool oma piire. Euroopa Parlament kiitis uued reeglid heaks tänavu juunis. Taani sisserände- ja integratsiooniminister Morten Bødskov rõhutas möödunud kuul, et tegemist ei ole kinnipidamislaagritega, vaid võimalusega elu alustamiseks partnerriigis. Siiski on plaaniga seotud karmid sanktsioonid, sealhulgas kuni 30-kuuline kinnipidamine enne väljasaatmist.

USA-l on juba sõlmitud migratsioonialased kokkulepped vähemalt 30 Aafrika ja Ladina-Ameerika riigiga. Kuigi USA ülemkohus on andnud rohelise tule deportatsioonide jätkamiseks kolmandatesse riikidesse, on programm korduvalt sattunud kohtuvaidlustesse. Esialgu keskendusid USA meetmed kriminaalkurjategijatele, kuid nüüdseks on väljasaatmiste sihtmärgiks ka inimesed, keda üheski kuriteos süüdistatud ei ole.

Inimõigustealased mured

Austraalia mudel on pälvinud ulatuslikku kriitikat. 2017. aastal saavutas Manusel kinni peetud varjupaigataotlejate grupp 70 miljoni Austraalia dollari suuruse kohtuvälise kokkuleppe seoses väärkohtlemise ja ebaseadusliku kinnipidamisega. 73 ÜRO liikmesriiki on avalikult väljendanud muret Austraalia migratsioonipoliitika pärast, viidates hooletusele, tervishoiuteenuste puudumisele ja ohutusriskidele, eriti Naurul viibivate naiste puhul.