Aukartus ja ülevustunne: imerohi meie psüühikale

Aukartus ja ülevustunne on kompleksne emotsioon, mis tekib siis, kui maailm meie ümber tundub meie arusaamast suurem. Teadlaste uuringud näitavad, et sellel tundel on ootamatu võim meie ajule ja närvisüsteemile.

Hetkel, mil seisad silmitsi millegi suuruselt ja mahust ületavaga, olgu selleks universumi peigus, vaikses looduses või inimlike saavutuste eest,, võib tekkida sügav emotsioon, mida uurijad nimetavad auk-kartuseks. Selles hetkes kaovad sõnad, keha reageerib füüsiliselt, nahk hakkab surisema ja tundub, et oled ise tegelikult ülimalt väike ja tühine.

Teaduse vaatenurgast pole see vaid abstraktne tunne, vaid kompleksne psüühiline kogemus, mis paneb tööle meie aju spetsiifilised osad. Uurijad on avastanud, et aukartust tunnetades aktiveeritakse ajupiirkondades erinevate neurotransmitterite vaasadus, mis mõjutab nii meie füüsilisi reaktsioone kui ka emotsionaalset seisundit.

Suurem osa inimesi kohtub selle tundega siis, kui seisab silmitsi looduse võimsusega, majesteetliku maastiku, tormisel öö või tähistaevaga vaadates. Kuid aukartus võib tekkida ka muudel juhtudel: muusika kuulamisel, kunsti ees seistes või inimeste tegevuste tunnistajaks saades.

Teadlased nõustuvad, et regulaarselt aukartust kogevad inimesed paistab olevat psüühiliselt tasakaalustatumad. Uuringud viitavad sellele, et selle emotsiooni kogemine aitab vähendada ärevust ja stressiga seotud pinget, parandades ühtlasi inimeste üldist heaolu ja elu rahulolu.