Augustiputš 1991. aastal: kuidas Tallinna Mustamäe haigla meedikud kriisile vastu läksid

1991. aasta augustis, kui Moskvas algas riigipöördekatse, valmistusid Tallinna Mustamäe haigla töötajad võimaliku veresauna ja kriisiolukorra lahendamiseks. Meedikud meenutavad ärevaid päevi, mil osa personalist töötas ööpäevaringselt, samas kui teised haiglast ootamatult kadusid.

19. augustil 1991, kui Moskvas puhkes riigipöördekatse, tabas ärevus ka Eestit. Tallinna Mustamäe haiglas, praeguse Põhja-Eesti Regionaalhaigla eelkäija kiirabihaiglas, töötasid toona meditsiinitöötajad, kes pidid valmis olema kõige mustemateks stsenaariumideks. Haigla toonane peaarst dr Teet Lainevee ja reanimobiili meeskonnas tegutsenud dr Andrus Remmelgas on meenutanud neid päevi kui aega, mil õhus oli nii hirm kui ka otsusekindlus.

Juhuslik kõne Kristiines

Dr Remmelgas oli sündmuste hommikul valves. Kella viie ja poole kuue vahel saabus väljakutse Tallinna Kristiine ristmikule, kus oli juhtunud liiklusõnnetus. Sündmuskohal selgus, et purjus tehasedirektor oli autoga vastu posti sõitnud. Kannatanu polnud raskelt vigastatud, kuid tema peamine mure oli säilitada kontroll diplomaadikohvri üle, mis oli täis raha.

Alles teel haiglasse kuulsid kiirabitöötajad raadiost esimest teadet Moskva putšist. See uudis muutis hetkega haigla argipäeva.

Personali erimeelsused

Haigla töökorraldus muutus välkkiirelt. Tööle ilmusid vabatahtlikult ka need meedikud, kelle vahetus ei olnud veel alanud. Järgnevatel päevadel töötasid arstid ja õed ööpäev läbi, oodates võimalikke suuremaid ohvreid.

Samas tõi pingeline olukord esile ka personali lõhenemise. Dr Remmelga sõnul töötas haiglas toona mitu vene rahvusest arsti, kelle side KGB-ga oli toona avalik saladus. Kui olukord eskaleerus, põgenesid neli neist üleöö Peterburi. Leidus ka teisi, kes otsustasid põgeneda: üks valvearst lahkus lihtsalt vahetuse ajal, suundudes Rootsi laevale.