Augustikuu vähipüük Lääne-Virumaal: Põltsamaa jõe kaldal kehtivad ranged reeglid

Lääne-Virumaal Ao külas Põltsamaa jõe ääres on alanud vähipüügihooaeg, mis toob kaasa vajaduse järgida rangeid kalastusreegleid. Hobipüüdjad peavad silmas pidama nii püügivahendite piirarvu kui ka vajadust soetada kalastuskaart.

Augustiõhtune Lääne-Virumaa, täpsemalt Ao küla ja selle läheduses voolav Põltsamaa jõgi, pakuvad soodsaid tingimusi traditsiooniliseks vähipüügiks. Kohalik vähientusiast Kaur Salus tõdeb, et just august on jõevähkide elutsükli seisukohast ainus sobiv aeg püügiks. Sel perioodil on noored vähid oma kesta vahetanud ning sügisene paaritumisaeg ei ole veel alanud, mistõttu püük ei kahjusta populatsiooni sedavõrd kui teistel kuudel.

Püügi juures on oluline ka praktiline ettevalmistus. Enne jõele minekut kostitas Salus külastajaid, märkides: «Ega vähile ei saa siis tühja kõhuga minna.» Püük ise toimub enamasti õhtuhämaruses, kasutades peibutisena kanakaelu, mis on vähkidele meelepärane maius.

Seaduslikud piirangud ja kalastuskaart

Kuna jõevähi arvukus on haavatav ja kannatab vähikatku ning võõrliikide sissetungi all, kehtivad püügile ranged regulatsioonid. Kõik püügivahendid, olgu nendeks mõrrad või natad, tuleb eelnevalt desinfitseerida, et vältida taudide levikut veekogude vahel. Üks isik võib korraga kasutada kuni viit püügivahendit.

Püügile suundujal on kohustuslik soetada kalastuskaart, mida saab teha veebilehe kalaluba.ee kaudu või Keskkonnaameti kontorites. Ühe ööpäeva ja ühe konkreetse veekogu püügiõigus maksab 15 kuni 20 eurot. Reeglid sätestavad ka rangelt saagi suuruse: tohib püüda maksimaalselt 25 isendit, mis peavad olema vähemalt 11 sentimeetrit pikad. Pärast püüki on püüdjale pandud kohustus esitada saagi kohta aruanne hiljemalt viie päeva jooksul.