August tõi Eestis elektrihinna tõusu

Eestis tõusis elektri börsihind augustis 5,9 sendini kilovatt-tunni kohta, kasvades kuuga ligi kolmandiku võrra. Hinnatõusu põhjustasid impordihindade muutus Soomest, piirkondlikud ülekandepiirangud ning vähenenud hüdroenergia tootmine.

Eestis kujunes elektri keskmiseks börsihinnaks augustis 5,9 senti kilovatt-tunni kohta. See tähendab 33-protsendilist tõusu võrreldes juuliga, mil hind oli 4,4 senti. Aastatagusega võrreldes on olukord siiski soodsam, sest 2024. aasta augustis oli keskmine hind 7,7 senti kilovatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus ulatus keskmine hind augustis umbes 8 sendini.

Impordi ja ülekande mõju

Hinnatõusu taga oli eelkõige elektri importimise kallinemine Soomest, kus hind kerkis juuli 1,5 sendilt augusti 4,1 sendini. Kuna ligi kolmandik Eestis tarbitavast elektrist on imporditud, kandus Soome turu hinnatõus otseselt siinsesse jaemüüki.

Olulise tegurina piiras hinda Eesti ja Läti vaheliste elektriühenduste võimsus. Ühenduste mahu vähenemine mõnel perioodil üle poole võrra hoidis odavamat põhjamaiselt pärit elektrit Eestis kinni, takistades selle liikumist lõunanaabrite turgudele.

Rekordiline taastuvenergia toodang

Vaatamata hinnatõusule püstitas Balti regioon suvel taastuvenergia tootmises rekordi. Juunist augustini toodeti Eestis, Lätis ja Leedus kokku üle 3,6 teravatt-tunni tuule- ja päikeseenergiat, mis on 43 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Lätis kahekordistus päikeseenergia toodang, samal ajal kui Eestis piirdus kasv 3,4 protsendiga.

Tootmismahtude kasvust hoolimata survestasid hinda muud tegurid. Kohaliku hüdroenergia osakaal kukkus aastatagusega võrreldes 18 protsendilt 6 protsendile, mis vähendas võimalust katta õhtuseid tipunõudluse tunde odavama energiaga.

Lisaks survestavad turgu globaalsed tegurid. Iraani sõja tõttu on maagaasi hind maailmaturul kasvanud 130 protsenti. Kuna gaasielektrijaamad kujundavad tihti piirhinda hetkedel, mil odavamat tootmist napib, mõjutab see otseselt elektri hinda ka Eestis. Lisaks on tõusnud CO2 kvoodi hind, mis kergitab fossiilkütustel töötavate jaamade tootmiskulusid.

Eesoleva sügise hinnaprognoosi mõjutab oluliselt Põhjamaade hüdroreservuaaride madal tase, mis on viimase 30 aasta madalaim. See suurendab riski, et elektrihinnad kujunevad neljandas kvartalis kõrgemaks kui aasta varem.