Atlandil asuv müstiline külmalaik võib muuta Eesti kliima Siberi-sarnaseks

Teadlased on avastanud Põhja-Atlandil anomaalse külmalaigu, mis jahutab ookeani asemel et soojeneda. Uus uurimus väidab, et see nähtus võib drastiliselt muuta Euroopa kliimat, muutes Eesti talved Siberile sarnaseks.

Ajal, mil maailm purustab kuumarekordeid, on teadlased avastanud Põhja-Atlandil kummalise anomaalia: Gröönimaast kagusse jääv hiiglaslik ookeanipiirkond mitte ei soojene, vaid hoopis jahtub. Seda ala on hakatud nimetama «külmaks laiguks» ning selle olemasolu on pannud kliimauurijad pead vangutama juba aastaid.

Mis on külmalaik ja miks see tekib?

Teadlased usuvad nüüd, et külmalaigu taga peitub Atlandi ookeani suurte veemasside tsirkulatsioonisüsteemi, AMOC (Atlantic Meridional Overturning Circulation), aeglustumine. See süsteem toimib nagu hiiglaslik konveier, mis kannab sooja troopikavett põhja poole ning tagastab külma süvavee lõunasse. Arktika jää sulamise tõttu on merevette voolanud enneolematus koguses magedat vett, mis häirib soolasuse tasakaalu ja pidurdab kogu süsteemi tööd.

AMOC-i nõrgenemine tähendab, et vähem sooja vett jõuab Põhja-Euroopasse, ning selle mõjud võivad Eestis tunda anda juba lähikümnenditest. Teadlaste hinnangul võib süsteemi oluline häirumine viia selleni, et Lääne- ja Põhja-Euroopa talved muutuvad märksa külmemaks ning sarnasemaks praeguse Siberi kliimaga, hoolimata sellest, et üleilmne temperatuur jätkab tõusu.

Euroopa kliima ees ootab murrang

Eesti jaoks tähendaks see stsenaariumiks drastilist muutust: praegused suhteliselt pehmed talved, mida soojendab Atlandi ookeani mõju, asenduksid palju karmimatega. Kasvuperiood lüheneks, energiatarbimine talvekuudel kasvataks, ning põllumajandus seisaks silmitsi uute väljakutsetega. Paradoksaalselt võib kliimakatastroof Eestis tähendada hoopis külmemat, mitte soojemalt tulevikku.

Teadlased rõhutavad siiski, et täpse ajastuse ja ulatuse ennustamine on keeruline. Mõned mudelid näitavad AMOC-i järsku kokkuvarisemist juba käesoleva sajandi teisel poolel, teised ennustavad aeglasemat muutust. Kõik eksperdid on aga ühel meelel: külmalaik Atlandil ei ole pelk uudishimulik nähtus, vaid tõsine hoiatusmärk, millele tuleks kliimapoliitikas senisest suuremat tähelepanu pöörata.