"Astraali" kuues film "Nad on meie seas" märgib väsinud õudussarja lõppu

Õudusfilmide frantsiisi "Astraal" kuues osa "Nad on meie seas" ei suuda pakkuda enam vajalikku pinget ning mõjub kui ammendunud žanri viimane katse. Kriitikute sõnul on seeria looja James Wani algatatud filmisari oma aja ära elanud.

Õudusfilmide seeria «Astraal» on jõudnud oma kuuenda osani, mis kannab pealkirja «Nad on meie seas». Uus linateos, mis viib vaatajad taaskord udusesse teispoolsusesse, mõjub pigem kui kurnatud frantsiisi viimane ponnistus, mitte kui värskendav lisa žanri. Filmi sisu koosneb peamiselt eakate naabritega seotud hirmutistest ja ootamatutest stseenidest, mis jäävad laias laastus üheülbaliseks.

2010. aastal alguse saanud frantsiisi looja James Wan on loonud seeria, mis on läbi aastate püüdnud rivaliseerida teise menuka sarjaga «Kurja kutsumine». Kui «Kurja kutsumine» on suutnud hoida kinni 1970ndate tondifilmide stiilist, siis «Astraal» on liikunud üha enam 1980ndate õudusžanri klišeedesse, mis käesolevas filmis on omandanud juba peaaegu koomilise mõõtme. Üks meeldejäävamaid, ent ootuspäraselt rõvedaid momente on seotud hambaravistseeniga, mis paraku ei suuda filmile vajalikku pinget lisada.

Kriitikute hinnangul on «Astraal» oma aja ära elanud. Surnute maailma kujutamine, mis meenutab kohati justkui surnute svingeripidu, ei paku enam seda külma kõhedust, mida algusaastatel. See viimane osa mõjub kui tõestus, et vahel on parem lasta mineviku varjudel lihtsalt puhata, selle asemel et neid taas elavate maailma kutsuda.