Aserbaidžaanis hoogustuvad repressioonid: teadlane Igbal Abilov sai vanglakaristuse

Aserbaidžaani võimud on viimasel aastal oluliselt karmistanud poliitilisi repressioone, kasvatades poliitvangide arvu. Teadlasi, ajakirjanikke ja aktiviste karistatakse riigireetmise ning finantskuritegude ettekäändel üha pikemate vanglakaristustega.

Ilham Aliyev juhitud Aserbaidžaanis on viimase aasta jooksul märgatavalt karmistunud poliitiline surve, mille tulemusena on vanglasse sattunud rekordarv inimesi. Üheks teravamaks näiteks on etnograaf Igbal Abilov, kes mõisteti tänavu vangi. Abilovi juhtum ei ole eraldiseisev, vaid peegeldab laiemat suundumust, kus akadeemikud, ajakirjanikud ja opositsionäärid on muutunud riigivõimu otsesteks sihtmärkideks.

Repressioonide uus laine

Instituudi «Maailm ja Demokraatia» andmetel on poliitvangide arv Aserbaidžaanis viimase aastaga järsult kasvanud. Kui 2023. aasta alguses oli nimekirjas 93 poliitilistel põhjustel kinnipeetavat, siis on see number märgatavalt kasvanud. Lisaks vangistuste arvu kasvule on märgatavalt pikenemas ka karistusajad. Kui veel neli aastat tagasi jäid keskmised vanglakaristused nelja ja kuue aasta vahele, siis tänavu on see kerkinud ligi 12 aastani.

Igbal Abilov, kes töötas etnograafina ja uuris talõši vähemuse kultuuri, peeti kinni 2024. aasta suvel Masallõs. Tema isa Šahin Abilovi sõnul kutsuti poeg esmalt riikliku julgeolekuteenistuse jaoskonda dokumentide vormistamiseks, kuid sealt ta enam vabadusse ei pääsenud. Vaatamata sellele, et Abilov elas ja töötas aastaid Valgevenes, süüdistati teda riigireetmises ja rahvusliku vaenu õhutamises. Kohtuprotsess toimus kinniste uste taga.

Võimud tihendavad haaret

Analüütikute hinnangul on repressioonide taga soov ennetada sotsiaalset rahulolematust. Pärast Karabahhi konflikti lahendamist 2023. aastal on Ilham Aliyev konsolideerinud võimu. Välisvaatlejad toovad välja, et võimud on asunud süstemaatiliselt tõrjuma rahvusavahelisi organisatsioone, sealhulgas ÜRO ametkondi ja Punase Risti büroosid, ning on väljendanud soovi taanduda Euroopa Nõukogu lepetest.

Kriitikute kinnipidamine ja nende süüdistamine finantskuritegudes või spionaažis on muutunud rutiinseks. Juulis 2026 said mitmed uuriva ajakirjanduse esindajad, sealhulgas Toplum TV ajakirjanikud, vanglakaristused. Vanglas viibides on Abilov proovinud kohtu kaudu vaidlustada oma kohtlemist. Ta on kirjutanud vanglast: «Kui isegi talõši keele kõla kinnise kohtuistungi puuris kedagi häirib või ärevust tekitab, siis on see iseenesest meie ühiskonna jaoks kahetsusväärne fakt.»