Arvo Kruusement: kuidas ideoloogiline tsensuur Tallinnas filmiprojekti peatas

Režissöör Arvo Kruusement avab tagamaid oma aastakümnetetagusele ebaõnnestunud katsele lavastada A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" teise osa põhjal mängufilm. Ideoloogilised erimeelsused EKP Keskkomiteega said otsustavaks takistuseks, mis viisid lõpuks teise lavastaja kaasamiseni.

Režissöör Arvo Kruusement meenutab aega, mil tema soov lavastada Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ teise osa ainetel mängufilm põrkas Tallinnas jõulisele vastuseisule. Nõukogude aja kultuuripoliitilised raamid jätsid paljud toona kavandatud ideed teostamata.

Kruusement suundus oma plaaniga toona EKP Keskkomitee kultuuriosakonda, kus ta kohtus Olaf Uttiga. Režissöör lootis leida ametnikus liitlast, kuid kohtumine võttis ootamatu suuna. Utt heitis Kruusementile ette puudulikku marksistlikku arusaama Tammsaare loomingust.

„Tema ütles aga, et ma ei mõtle üldse marksistlikult Tammsaarest, ei saavat Tammsaarest üldse aru ja aitab teile Lutsust küll,“ meenutab Kruusement. Ideoloogiline filter osutus toona tugevamaks kui loominguline vabadus.

Kruusemendi kunstiline nägemus erines oluliselt ametkondlikust ootusest. Ta soovis filmis keskenduda perekond Paasile ning Indreku ja Tiina keerulisele suhtele. Samuti oli plaanis näidata Indreku väljaheitmist Mauruse koolist, sündmust, mida parteiametnikud pidasid sobimatuks.

Lõpuks lavastas filmi „Indrek“ Mikk Mikiver. Kruusement jäi küll stsenaariumi kaasautoriks, kuid tema algne plaan tuua ekraanile Tiina lugu ja teose teise osa sügavamad kihistused jäi teostamata.