Arvi Hamburg: miks Soome sai Google’i 13-miljardise investeeringu, mitte Eesti?

Google'i otsus investeerida 13 miljardit eurot Soome on selge signaal, et investorid vajavad pikaajalist kindlustunnet ja stabiilset elektrisüsteemi. Energiatööstuse eksperdi hinnangul peab Eesti muutma oma lähenemist, et vältida gaasijaamade lõksu ja luua reaalsed eeldused tuumaenergia turule tulekuks.

Google'i hiljutine otsus suunata 13 miljardit eurot Soome energiataristusse ja sõlmida 22-aastane elektriostuleping Fortumiga on kainestav näide sellest, mida suurinvestorid tegelikult ootavad. Nad ei osta vaid odavat elektrit; nad ostavad prognoositavust, mis ulatub aastakümnete taha. Loviisa tuumajaama reaktorite tööea pikendamine 2050. aastani ja võimsuse suurendamine andis tehnoloogiahiiule vajaliku kindluse.

Eesti olukord on selle taustal keeruline. Eleringi andmetel seisame silmitsi 2035. aastaks prognoositava 700-800 megavatise juhitava tootmisvõimsuse puudujäägiga. See on olukord, kus me ei saa enam loota üksnes juhuslikule impordile või naabrite ülejääkidele, sest nende enda tarbimine kasvab kiiresti. Praegune elektrivõrk pole suurte tööstuslike tarbijate liitmiseks kohandatud ning põhivõrgu tugialajaamad suudavad ühendada vaid piiratud mahus uusi tarbijaid.

Võimsusmehhanism ja gaasilõks

Eesti peab hoiduma vigadest, kus 700-800 megavatine puudujääk täidetakse lihtsalt gaasielektrijaamade ehitamisega. Kuigi gaasijaamade kapitalikulu on madal ja ehitus kiire, tähendab see pikaajalist sõltuvust gaasi maailmaturuhinnast. Kui me seome end lähiaastatel pikaajaliste lepingutega 800-900 megavati gaasitootmisele, blokeerime sisuliselt turu teistele, strateegiliselt vajalikele tehnoloogiatele.

Arvi Hamburg rõhutab, et mõistlik on liikuda etapiviisiliselt. Esiteks tuleb ära kasutada olemasolev Kiisa reservjaamadega ning Narva plaanitav 100-megavatine gaasimootorjaam. Alles seejärel on võimalik teha järgmised sammud, kui tuumaenergia ajakava ja tegelik turuvajadus on selgemad. Meil on õiguslik raamistik tuumaenergia kasutuselevõtuks olemas, kuid investeerimiskeskkonna loomine vajab riiklikku tuge, mis soodustaks pikaajaliste projektide arendamist.

Tuumajaama investeerimisloogika

Tuumajaama konkurentsivõimet ei saa hinnata samade meetoditega, mida kasutame lühema ehitusajaga objektide puhul. Riik peab välja töötama majandusmudeli, mis võimaldaks tuumaenergeetikal turule tulla, mitte ootama, et see juhtuks iseenesest. Kui me seda ei tee, jääme suurinvesteeringutest ilma, sest järgmised 13 miljardit eurot suunatakse sinna, kus tarnekindlus on tagatud ja poliitilised riskid maandatud.