Arvamus: USA poliitika kiirendab Hiina tõusu maailma juhtivaks majandusjõuks

Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane analüüsib, kuidas USA kaubanduspoliitika õõnestab reeglitepõhist maailmakorda ja soodustab Hiina tõusu globaalseks majandusjuhiks. Pärast Teist maailmasõda rajatud rahvusvaheline kaubandussüsteem on asendumas geopoliitiliste huvide põhise lähenemisega. Kaubandusest on saanud suurriikide vahelise võimuvõitluse relv.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane hoiatab, et Ameerika Ühendriikide praegune kaubanduspoliitika ei kahjusta mitte ainult rahvusvahelist koostööd, vaid kiirendab otseselt Hiina tõusu maailma juhtivaks majandusjõuks.

Reeglitepõhine kord murenemise teel

Pärast Teist maailmasõda loodud rahvusvaheline kaubandussüsteem tugines lihtsale põhimõttele: riigid vähendavad kaubandustõkkeid ja lahendavad omavahelisi vaidlusi rahvusvaheliste institutsioonide kaudu. See lähenemine andis ka väiksematele riikidele võimaluse osaleda maailmamajanduses võrdsetel alustel ning lõi aluse enneolematu majanduskasvule.

Viimase kümnendi jooksul on see süsteem aga järjest enam kõikuma löönud. Suurriigid, eelkõige USA, on hakanud lähtuma mitte niivõrd kokkulepitud rahvusvahelistest reeglitest, kuivõrd oma strateegilistest ja geopoliitilistest eesmärkidest. Kaubandusest on kujunenud võimuvõitluse tööriist.

USA ja Hiina vastasseis

Kõige teravamalt avaldub see tendents USA ja Hiina suhetes. Varblase hinnangul on paradoks selles, et ameeriklaste protektsionistlik poliitika, mis peaks ohjeldama Hiina kasvu, võib tegelikkuses hoopis kiirendada Pekingi positsiooni tugevnemist globaalses majanduses. Kui USA taandub rahvusvahelistest koostööraamistikest, täidab Hiina tekkinud tühimiku.

See protsess seab keerulisse olukorda eelkõige väiksemad avatud majandused, sealhulgas Eesti. Väikeriigid on reeglitepõhise korra suurimad kasusaajad, sest see kaitseb neid suurriikide omavoli eest. Geopoliitilise kaubandusloogika maailmas on neil aga oluliselt vähem kaarte käes.