Arvamus: midagi on valesti meie lastega – ja süüdi on täiskasvanute ahnus

Eestis ületas alaealiste toime pandud süütegude arv 2025. aastal taas 4000 piiri. Autor Maarja Vaino küsib, mis on läinud valesti ühiskonnas, kus lapsed kasvavad üles kaubandusliku kasusajanduse keskel.

Eestis on alaealiste õigusrikkumiste arv taas murettekitavalt kasvanud – 2025. aastal ületas see taas 4000 piiri, kusjuures registreeritud kuritegude arv suurenes 181 võrra ning väärtegude arv 341 võrra. Kahe mõrva registreerimine alaealiste poolt on märk sellest, et olukord vajab tõsist tähelepanu.

Levinuimad kuriteod alaealiste seas on jätkuvalt vägivallakuriteod – kaklused ja löömised – ning vargused, eelkõige poevargused. Väärtegudest domineerivad liiklussüüteod ja alkoholi tarbimine. Need numbrid ei ole pelgalt statistika: iga arv on noor inimene, kelle elu on mingil hetkel võtnud vale suuna.

## Kes on tegelikult vastutav?

Küsimus pole ainult selles, mida lapsed teevad – vaid selles, millises keskkonnas nad kasvavad. Ühiskond, kus täiskasvanud on ise rahamaitsele järele andnud, kus edu mõõdetakse tarbimisega ja kus laste vaba aeg on muutunud turustamisvõimaluseks, ei saa imestada, kui noored võtavad üle täiskasvanumaailma väärtused.

Lastel on väga head antennad. Nad näevad, mida täiskasvanud tegelikult hindavad – mitte seda, mida nad õpetavad. Kui kogu ümbritsev keskkond, alates reklaamist kuni sotsiaalmeedia algoritmideni, on seadistatud ahvatlema ja manipuleerima, siis ei saa me last süüdistada selles, et ta ei suuda vastu panna.

## Lahendus algab peeglist

Probleem ei lahene karistuste karmistamise ega politsei kohaloleku suurendamisega. Lahendus algab sellest, kui täiskasvanud vaatavad ausalt peeglisse ja küsivad endalt, millise maailma oleme lastele ehitanud. Ehk on aeg tunnistada, et midagi on valesti – ja see miski algab meie endi valikutest.