Arvamus: Eesti võiks olla maailma kõige targem ja inimlikum riik

Renee Meriste arutleb, kas tehisintellekti kiire arengu kõrval areneb inimene sama kiiresti. Ta leiab, et Eestil on võimalus saada riigiks, kus tehnoloogia ja inimlikkus käivad käsikäes.

Maailm jookseb tehisintellekti järel. Kes loob võimsama mudeli, kiiremad algoritmid või nutikama roboti, see on justkui võidujooksu liider. Tehnoloogia areng on vaieldamatult muljetavaldav ning seda ei peaks peatama. Siiski kerkib üha enam küsimus: kas inimene ise areneb sama kiiresti kui tema loodud tööriistad?

Renee Meriste tõstatab mõtte, et Eestil on ainulaadne võimalus näidata maailmale teistsugust teed. Väike riik, kus e-riiklus ja digipädevus on juba argipäev, võiks saada näidiseks, kuidas ühendada tehniline nutikus ja sügav inimlikkus, empaatia, kriitiline mõtlemine ning kogukonnatunne.

Tehnoloogia ei asenda inimest

Küsimus ei ole selles, kas AI on ohtlik või kasulik, see on mõlemat. Küsimus on, mida me ise sellega peale hakkame. Kui koolid õpetavad lapsi ainult koodi kirjutama, kuid unustavad ära õpetada kaastunnet, uudishimu ja eetilise otsustamise oskust, siis on midagi valesti läinud.

Eesti haridussüsteem, mis on maailmas kõrgelt hinnatud, seisab valiku ees: kas jätkata teed, kus mõõdame edu vaid PISA testide tulemustega, või lisada sellele midagi, mida numbrid ei mõõda, inimlikkus, loovus ja tähendus.

Eesti kui eeskuju

Meriste sõnul ei pea Eesti olema lihtsalt digitaalselt arenenud riik. Me võiksime olla riik, kus inimesed tunnevad end tähtsana, mitte hoolimata tehnoloogiast, vaid tänu sellele, kuidas me seda kasutame. See tähendab investeerimist nii algoritmi arendamisse kui ka inimese sisekaemuse kasvatamisse. Targim riik ei ole see, kellel on kõige rohkem andmeid, vaid see, kes teab, mida andmetega teha, ja mis kõige tähtsam, miks.