Arvamus: Eesti ratsamonumentide ajalugu ja Alma Ostra-Oinase monument

Kunstiajaloolane Raigo Kollom kirjutab Flo Kasearu loodud Alma Ostra-Oinase monumentist, mis on äratanud avaliku huvi ratsamonumentide vastu Eestis. Kollomi sõnul on Eestis tegelikult vaid üks tõeline ratsamonument – Johan Laidoneri oma Viljandis. Uus monument on siiski andeksandev.

Flo Kasearu loodud Alma Ostra-Oinase monument tekitas laineid pärast seda, kui seda tutvustati telesaates "Ringvaade" Eesti neljanda ratsamonumendina. Kunstiajaloolane Raigo Kollom, kes on aastaid uurinud ratsamonumentide ajalugu, võttis sõna.

Mis on päris ratsamonument?

Kollomi hinnangul leiaks Eestist ratsamonumentide uurijate seas konsensuse vaid ühe tõelise ratsamonumendi kohta – Johan Laidoneri ratsaskulptuuri Viljandis. Teatava kahtlusega saab ehk veel lisada nn "Eesti Jeanne d'Arci" kuju, kuigi sedagi vaid minimõõdulisena.

Alma Ostra-Oinase monument on aga tekitanud hoopis uue arutelu. Kollom möönab, et kui võrrelda seda maailma suurte ratsamonumentidega, võib Eesti versioon tunduda pisike ja isegi pilkamisena. Ometi leiab ta, et Alma ise – naiskunstnik ja kultuuritegelane – on andeksandev figuur, kelle monument kannab oma sõnumit.

Naised ratsamonumentidel

Ratsamonumentide ajaloos on naisfiguurid olnud ajalooliselt haruldased. Flo Kasearu teose näol on tegemist uudse vaatenurgaga, mis toob esile naiskunstnike rolli Eesti kultuuriloos. Alma Ostra-Oinas oli oma ajastu silmapaistev naiskunstnik, kelle mälestuse jäädvustamine ratsaskulptuuri kaudu on märgiline samm.

Kollomi kirjutis rõhutab, et hoolimata suurusest või žanrilistest küsitavustest on sellised teosed olulised – need äratavad avaliku huvi kultuuripärandi vastu ja sunnivad küsima, kellele ja miks me monumente ehitame.