Aruküla mõrvas süüdi mõistetud mehe vanglarežiim jääb saladuseks

Justiits- ja digiministeerium keeldub kinnitamast, kas Aruküla staadionil toime pandud mõrva eest süüdi mõistetud Mark Jakob Jakson viidi avavanglasse. Ametnikud viitavad isikuandmete kaitse seadusele ja julgeolekukaalutlustele.

Justiits- ja digiministeerium keeldub avalikustamast, kas Aruküla aleviku staadionil nooruki tapmise eest 12-aastase vanglakaristuse saanud Mark Jakob Jakson on paigutatud avavanglasse. Ametlikult ei kinnitata ega lükata ümber meedias levivaid väiteid, nagu oleks süüdimõistetu olnud vahepeal avatud režiimiga osakonnas ning seejärel tagasi kinnisesse vanglasse viidud.

Ametlik vaikus isikuandmete kaitseks

Tartu vangla avavangla juhi kohusetäitja Epp Elbrecht märkis, et vanglateenistus ei kommenteeri julgeolekukaalutlustel ja isikuandmete kaitse seaduse alusel konkreetsete kinnipeetavate paigutusotsuseid ega võimalikke ümberpaigutamisi.

«Kinnipeetavaid puudutav teave ja nende täpne asukoht ei ole avalik info,» selgitas Elbrecht. Ametniku sõnul ei ole vangla kohustatud avalikkuse ees põhjendama konkreetsete vangide režiimivalikuid.

Avavangla kui kohanemisprotsess

Epp Elbrechti sõnul on avavangla mõeldud vangistuse lõppfaasiks, mille eesmärk on toetada kinnipeetava järkjärgulist naasmist vabadusse. Otsus isik sinna paigutada sõltub mitmetest kriteeriumidest, sealhulgas kinnipeetava käitumisest, riskihinnangust ja karistuse lõpptähtajast.

Avavanglasse suunamine ei tähenda vanglakaristuse lõppemist. Kinnipeetav kannab jätkuvalt talle määratud karistust ja tema vabadus on piiratud. Väljaspool vangla territooriumi liikumine on avavanglas võimalik vaid rangelt kokkulepitud tingimustel, eelkõige seoses töö või õpingutega. Kui kinnipeetav rikub usaldust või kui tuvastatakse uusi riskitegureid, paigutatakse ta tagasi kinnisesse vanglasse.