Artur Knjazev: Riigikohtul jäi kirikuseaduse vaidluses palju vastamata

Jurist Artur Knjazev leiab, et Riigikohtu 8. juuni otsus kirikuseaduse kohta ei lõpetanud vaidlust. Ühiskonnas on levinud lihtsustatud arusaam, nagu peaks Eesti Ortodoksi Kristlik Kirik ja Pühitsa klooster pärast seaduse jõustumist lihtsalt Moskvaga suhted katkestama, kuid kohus ei vastanud sellele küsimusele.

Pärast Riigikohtu 8. juuni otsust on ühiskonnas juurdunud arusaam, et vaidlus kirikuseaduse üle on lõppenud: seadus jõustub ning Eesti Ortodoksi Kristlikul Kirikul (EOKK) ja Pühitsa kloostril ei jää muud üle kui katkestada sidemed Moskvaga. Jurist Artur Knjazev leiab aga, et tegelikkus on keerulisem ja Riigikohus jättis olulisemad küsimused vastamata.

Mida kohus tegelikult otsustas

Riigikohtu otsus käsitles küll kirikuseaduse põhiseaduspärasust, kuid jättis lahtiseks küsimuse, mida täpselt tähendab nõue katkestada institutsioonilised sidemed välisriigi usulise keskusega. See on aga kõige olulisem praktiline küsimus, millega kirikud nüüd silmitsi seisavad. Knjazevi sõnul ei anna otsus selget vastust, milline organisatsiooniline vorm vastaks seaduse nõuetele.

EOKK ja Pühitsa klooster peavad seega ise tõlgendama, mida neilt täpselt oodatakse, ning see tõlgendus võib hiljem osutuda valeks. Olukorda teeb keerulisemaks asjaolu, et Moskva Patriarhaadi kanooniline struktuur ja Eesti õiguslik regulatsioon ei pruugi ühilduda viisil, mida seadusandjad eeldasid.

Vaidlused jätkuvad kohtutes

Knjazev rõhutab, et kirikuseaduse rakendamine toob tõenäoliselt kaasa uue kohtuvaidluste laine. Küsimused usuvabaduse, omandi ja organisatsioonilise iseseisvuse tõlgendamise üle pole kaugeltki lahendatud. Euroopa Inimõiguste Kohtu võimalik roll jääb samuti lahtiseks.

Seega ei ole Riigikohtu otsus punkti pannud, vaid pigem avanud uue peatüki keerulises vaidluses, mis puudutab religiooni, riigi julgeoleku ja põhiõiguste vahekorda Eestis.