Art Johanson: Eesti presidendi valimine on okastraadidemokraatia

Sõjaajaloolane Art Johanson kirjutab, et 1933. aasta põhiseaduses oli rahval otsene osalus riigivõimu teostamisel, sealhulgas riigivanema valimine. Tänapäeval on sellest rahvaõigusest sisuliselt alles jäänud vaid Riigikogu valimised, ülejäänu sõltub valitsejate suvast. Johansoni hinnangul on Eesti presidendi valimise süsteem muutunud demokraatia seisukohalt probleemiliseks.

Art Johanson on sõjaajaloolane, kelle sulest on ilmunud mitmeid Eesti ajaloo käsitlusi. Seekord võtab ta vaatluse alla küsimuse, kui demokraatlik on Eesti presidendi valimise süsteem.

1933. aasta põhiseaduse tähendus

1933. aasta põhiseadus sätestas selgesõnaliselt, et rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuste, rahvaalgatuste ning riigikogu ja riigivanema valimiste kaudu. See oli tugev demokraatlik põhimõte, mis andis kodanikele otsese hääle ka riigi kõrgeima juhi valikul.

Tänapäevaks on sellest põhimõttest alles jäänud sisuliselt üksnes Riigikogu valimised. Ülejäänud rahvaõigused, sealhulgas presidendi otsevalimine, sõltuvad Johansoni sõnul valitsejate tahtest ja suvast.

Demokraatia okkad

Johansoni kasutatud mõiste «okastraadidemokraatia» viitab olukorrale, kus demokraatia välised tunnused on säilinud, kuid tegelik rahva osalus on piiratud ja tõkestatud, nagu okastraat, mis näib lihtsalt traadina, kuid piirab liikumisvabadust.

Presidendi valimine Riigikogu liikmete ja kohaliku omavalitsuse esindajate kaudu eemaldab otsustuse tavakodanikust, kes saab küll valida parlamenti, kuid mitte otse riigipead. See muudab presidendivalimised pigem eliidipoliitika kui rahvademokraatia väljenduseks.