Arst selgitab: mida tegelikult teha jäätise, kirsikivide ja päikesekreemiga

Arst Liis Puis võtab ette levinuimad suvemüüdid, kirsikividest ja arbuusiseemnetest kuni õlle ja päikesekreemini, ning selgitab, mis neist tegelikult tõsi on. Mitmed lapsepõlvest tuttavad hoiatused osutuvad liialduseks, kuid mõni müüt sisaldab päris riski.

Südasuvi toob kaasa tuttavad küsimused: kas kirsikivi võib kogemata alla neelata, kas pilvine ilm tähendab, et päikesekreem pole vajalik, ja kas jäätis tegelikult jahutab? Arst Liis Puis kommenteerib suvega kaasas käivaid levinud müüte.

Jäätis ei jahuta, pigem soojendab keha

Jäätis ja jääkülm vesi annavad küll hetkeks jaheda tunde, kuid keha üldtemperatuuri mõjutavad nad minimaalselt, organism soojendab need ained lihtsalt üles. Pikaajaliseks jahtumiseks aitab vari, jahe vesi nahale ja piisav vedeliku tarbimine.

Tumeda riietuse osas on olukord samuti nüansirohkem. Must kangas neelab rohkem päikesekiirgust kui hele, kuid materjal on vähemalt sama tähtis kui värv. Õhuke, avar ja hästi hingav must riie võib kuumust kehast eemale juhtida.

Pilved ei peata UV-kiirgust

Üks levinumaid eksimusi on usk, et pilves ilm vabastab päikesekreemi kohustusest. Liis Puis rõhutab: pilved ei peata UV-kiirgust. Isegi õhukesed pilved lasevad märkimisväärse osa kiirgusest läbi. Sama kehtib vees ujumise kohta, vesi ei kaitse UV-kiirguse eest ning kreemikiht tuleb pärast vees käimist kindlasti uuendada.

Kirsikivid: mürgised ainult purustades

Klassikaline lapsepõlvehoiatus, kirsikivi neelamine paneb selle kõhus kasvama, on muidugi väär. Seedetraktis puuduvad selleks sobivad tingimused. Küll aga sisaldavad kirsikivid amügdaliini, millest võib organismis tekkida tsüaniid. Terve kivina alla neelatud kirsikivi on Puis'i sõnul enamasti ohutu, sest kõva kest ei lagune seedekulglas. Risk tekib siis, kui suures koguses kivituumi purustada või närida. Laste puhul lisandub lämbumise oht.

Arbuusiseemned seevastu ei ole mürgised.

Ujumine pärast sööki pole tegelikult ohtlik

Ka väitele, et pärast söömist ujuma minek suurendab uppumisohtu, puudub teaduslik tõestus. Pärast sööki suunatakse küll osa verest seedesüsteemi, kuid lihased saavad endiselt piisavalt verd. Raskustunne ja ebamugavus pärast söömist on aga reaalsed, ning siis pole vette tormaval otstarbekohast põhjust.

Plätud ei ole täielik kaitse jalaseene vastu

Plätude kandmine avalikes duširuumides ja ujulates vähendab kontakti haigustekitajatega, kuid ei garanteeri jalaseene vältimist. Nakkus saadakse tihti soojadel ja niisketel pindadel. Rannas on oht väiksem, sest UV-kiirgus, kuivus ja kõrge temperatuur piiravad seente eluvõimet, ent rannaduššide ja riietuskabiinide juures, kus liigub palju paljajalu inimesi, on risk kuivast liivast suurem.

Alkohol ei asenda vedelikku

Januga ootamine on enamikule tervetele täiskasvanutele piisav signaal, kuid kuuma ilma ja füüsilise koormuse korral ning eakatel ja väikelastel tekib janu viitega. Puis hoiatab: õlu ega siider ei asenda vedelikku. Alkohol suurendab uriinieritust, mistõttu vedelikukaotus võib hoopis kasvada, ning lisaks halveneb ka kuumataluvus.