Armeenia peaminister Nikol Pašinjan esitas Jerevanis tagasiastumisavalduse

Pärast hiljutisi parlamendivalimisi astus Armeenia valitsusjuht Nikol Pašinjan vastavalt põhiseaduslikule korrale tagasi. Valitsev erakond "Kodaniku Lepingu" on alustanud uue valitsuskabineti moodustamist, hoolimata opositsiooni kaebustest ja välisest poliitilisest survest.

Armeenia valitsusjuht Nikol Pašinjan esitas Jerevanis tagasiastumisavalduse, mis on põhiseadusest tulenev formaalne protseduur pärast uue parlamendikoosseisu tööle asumist. Kuni uue ministrite nõukogu ametisse nimetamiseni jätkab senine valitsus oma kohustuste täitmist ajutise kabinetina.

Hiljutiste valimiste tulemusena kindlustas Pašinjani juhitud erakond "Kodaniku Lepingu" parlamendis enamuse, saades 105-kohalises seadusandlikus kogus 64 kohta. Blokk "Tugev Armeenia" pälvis 29 kohta ning endise presidendi Robert Kotšarjan juhitud blokk "Armeenia" 12 kohta. Valitseval erakonnal on nüüd 15 päeva aega uue valitsuse moodustamiseks ja peaministrikandidaadi ametlikuks esitamiseks.

Vastuseis ja valimiste korraldus

Opositsioonierakonnad vaidlustasid hääletustulemused, viidates väidetavale administratiivse ressursi kuritarvitamisele ja valimiskampaania ajal avaldatud survele. Armeenia põhiseaduskohus jättis kõik esitatud kaebused rahuldamata. OSCE vaatlejad tõdesid, et valimisprotsess oli hästi korraldatud ja pakkus valijatele reaalset valikuvõimalust, ent märkisid samas kampaania tingimuste ebavõrdsust ja meediapildi tugevat polariseerumist.

Välissurve ja infooperatsioonid

Valimiskampaania ajal koges Armeenia märkimisväärset survet Venemaa poolt, mis väljendus nii impordipiirangutes kui ka laialdases desinformatsioonikampaanias. Kremliga seotud kanalite kaudu levitati teateid, milles kujutati Pašinjani raskelt haigena või läänemeelse agendaga poliitikuna, kes valmistab ette konflikti Venemaaga. Pärast valimistulemuste selgumist on jätkunud väited, nagu oleks Prantsusmaa sekkunud hääletustulemuste kujundamisse.

See valimistulemus annab Pašinjanile mandaadi jätkata riigi kursi muutmist Euroopa Liidu suunas ja vähendada sõltuvust Venemaa juhitud julgeolekustruktuuridest. Samas ei oma "Kodaniku Lepingu" parlamendis kahte kolmandikku kohtadest, mis on vajalikud põhiseaduse muutmiseks.