Arheoloogilised leiud Wighti saarel viitavad 4. sajandi veretööle Rooma villas

Suurbritannias Wighti saarel asuva Bradingi Rooma villa inimsäilmete analüüs viitab 4. sajandi keskpaigas aset leidnud massimõrvale. Teadlaste sõnul oli villa pärast vägivaldset sündmust ajutiselt mahajäetud, mida kinnitavad nii radiosüsiniku dateeringud kui ka mündileidude puudujäägid.

Uuringud Suurbritannias Wighti saarel asuvas Bradingi Rooma villas paljastavad uusi detaile 4. sajandi keskpaigas aset leidnud sündmustest. Teadusajakirjas Britannia avaldatud töö põhineb aastakümneid kogutud luustike analüüsil, mis viitab villa ajutisele mahajätmisele ja tõenäolisele vägivaldsele rünnakule.

Avastuse taust ja tõendusmaterjal

Arheoloogid on Bradingi villas leidnud inimsäilmeid alates 1880. aastatest. Üks silmatorkavamaid leide pärineb 19. sajandi lõpust, mil villa põhjatiiva all asuvast kaevust avastati inimluude fragmente koos kolme noore koera jäänustega. Hilisemad väljakaevamised 1990. ja 2000. aastatel tõid päevavalgele veel teisigi hajutatud säilmeid nii hoone seest kui ka väljast. Kokku on arvele võetud 13 täiskasvanu fragmendid, üks hammas ja kahe vastsündinu luud.

Lugemisülikooli arheoloog Michael Fulford ja Glasgow' ülikooli teadlane Derek Hamilton kasutasid leidude täpsemaks dateerimiseks radiosüsiniku meetodit. Analüüsitud viiest proovist neli andsid ühtlase tulemuse, mis viitab surmaajale vahemikus 340.-350. aastad. Luudel leitud loomade hambajäljed ja lõikejäljed lubavad oletada, et surnukehad jäid kas matmata või kaeti vaid pealiskaudselt, võimaldades röövloomadel jäänuseid laiali kanda.

Ajalooline kontekst

Villa müntide analüüs toetab järeldust, et 340. aastatel oli villa tegevus seiskunud. Kui tavaliselt leidub tolleaegsetes maamajapidamistes perioodi 330-348 münte, siis Bradingi villas on selles vahemikus märgatav puudujääk. Alles perioodi 364-402 mündid näitavad taas elavnemist.

Teadlased pakuvad välja kaks võimalikku stsenaariumi. Üheks võimaluseks on 342. aasta kriis, mille tõttu keiser Constans saart külastas, või 353. aastal aset leidnud repressioonid pärast usurpaator Magnentiuse enesetappu. Ajaloolane Ammianus Marcellinus on kirjeldanud, kuidas keiser Constantius II saatis piirkonda agendi Pauluse, kes tegeles kohalike elanike piinamise ja vara konfiskeerimisega. Teise võimalusena jääb lauale rünnak merelt, ehkki arheoloogilisi tõendeid frankide või sakside rüüsteretke kohta praegu napib.