Arheoloogilised leiud Efesoses viitavad imikute väärikale matmisviisile

Efesose muistsest kanalisatsioonisüsteemist leitud imikute säilmed olid matmispaigutuse põhjal väärikalt ja hoolikalt sängitatud. Austria Arheoloogiainstituudi teadlaste hinnangul valiti see ebatavaline koht matmiseks tõenäoliselt religioossete piirangute tõttu, mitte hooletusest.

Türgis Efesoses asuva antiikse tualeti jäänustest leitud kahe vastsündinu säilmed ei olnud sinna hüljatud, vaid teadlikult maetud. Austria Arheoloogiainstituudi uurijad Karoline Partiot ja Lilli Zabrana avaldasid hiljuti analüüsi, mille kohaselt pärinevad matused 8.-9. sajandist ehk keskbütsantsi ajast. Kuigi tualettruum ise oli ehitatud juba 2. või 3. sajandil ja oli leidmise ajaks ammu kasutusest väljas, kasutati selle endist kanalisatsioonikanalit viimse puhkepaigana.

Hoolikas matmisviis

Arheoloogid avastasid 2010. aastal 67 korda 42 sentimeetri suuruse haua, mis oli laotud keraamilistest plaatidest ja tellistest. Selles asetsesid kaks imikut, kes olid asetatud kõrvuti ning orienteeritud ida-lääne suunaliselt. Teadlaste hinnangul olid lapsed sündides enneaegsed, õlavarreluu mõõtmised näitasid nende pikkuseks 43 ja 44 sentimeetrit, mis vastab umbes 33-34 rasedusnädalale.

Matmispaiga üksikasjad viitavad rituaalsele käsitlusele. Imikute asend hauas viitab sellele, et nad olid mähitud riidesse, mida hoidis koos raudesemest kinnitus. Lisaks oli haua põhi kaetud teistsuguse pinnasega kui ümbritsev kanal, mis tähendab, et matjad tõid pinnase spetsiaalselt mujalt. Need on tüüpilised kristliku matuse tunnused, kus puuduvad matuseannid, kuid järgitakse ranget paigutust.

Usulised piirangud ja tervislikud eripärad

Uurijad leidsid analüüsi käigus ühelt imikult haruldase anatoomilise tunnuse, lisakaelaroide. See leid on meditsiiniliselt märkimisväärne, kuna vastsündinutel on selline anomaalia tihedalt seotud geneetiliste arenguhäirete ja kromosoomianomaaliatega. Kuna mõlemad lapsed olid sarnases arengujärgus, püstitasid teadlased hüpoteesi, et tegemist võis olla kaksikutega, kuigi tõestuseta jääb see oletuseks.

Efesose leid erineb varasematest sarnastest avastustest näiteks Aškelonis või Ateenas, kus kanalisatsioonidest leitud imikute säilmed on viidanud pigem laste hülgamisele või ebaseaduslikele tapmistele. Teadlased oletavad, et Efesose juhul oli tegemist kompromissiga: kuna sündimata või ristimata lapsi ei olnud lubatud kiriklikult matta pühitsetud maa-aladel, valiti hauapaigaks väljaspool linnapiire asuv, kuid siiski väärikas ja kaitstud vana hoone varemetesse.