Argo Ideon: Venemaa "parlamendivalimised" on vaid Kremli võimu kindlustamise lavastus

18.-20. septembrini toimuvad Venemaa duumavalimised pole demokraatlik protsess, vaid kontrollitud poliitetendus, mille eesmärk on kinnistada olemasolevat režiimi. Vaatlejad hoiatavad, et hääletuse järel võib riigis alata uus mobilisatsioonilaine.

Venemaa valmistub 18.-20. septembrini 2024 toimuvateks riigiduuma valimisteks, kuid läänelikust demokraatiast ei saa selles kontekstis rääkida. Tegemist on hoolikalt lavastatud poliitilise protsessiga, mille eesmärk on täita parlament Vladimir Putini poliitikat toetavate lojaalsete esindajatega. Vladimir Putin ise on tugevdanud oma positsioone propagandistlike ringsõitudega, külastades nii Novosibirski piirkonda kui ka Jaapanilt anastatud Kuriili saari.

Kontrollitud poliitiline lavastus

Venemaa riigijuhtimine toimib jäigas vertikaalses süsteemis. See tähendab, et kohaliku tasandi juhtide, nagu linnapeade ja kuberneride ülesanne on täita keskelt etteantud eesmärke, sealhulgas tagada nõutud häältesaak. Erakonnad, mis duumasse pääsevad, olgu see Kommunistlik Partei, Õiglane Venemaa või Uued inimesed, toimivad süsteemi mutritena. Isegi Dmitri Medvedev, kes kunagi püüdis jätta muljet liberaalsemast suunast, on nüüdseks taandunud üheks peamiseks agressiivse retoorika vedajaks.

Süsteemi stabiilsust hoiab asjaolu, et tõeline opositsioon on Venemaal likvideeritud. Boriss Nemtsovi ja Aleksei Navalnõi surm ning ulatuslik poliitiline emigratsioon on jätnud ühiskonna ilma alternatiivsetest vaadetest. Isegi Vladimir Žirinovski juhitud Liberaaldemokraatlik Partei ei täida enam oma varasemat radikaal-patriootlikku nišši, sest kogu poliitiline maastik on ühtlustunud.

Tõelise opositsiooni kadumine

Hiljutine Jabloko erakonna eemaldamine valimistest kinnitab, et Kreml ei talu enam mingisugust teisitimõtlemist. Dissident Vladimir Kara-Murza on hinnanud, et Jabloko oli viimane kanal, kus kodanikud said legitiimselt väljendada sõjavastaseid seisukohti, ning selle sulgemine näitab võimude paanikat. Teisalt märgib Saksamaal elav publitsist Igor Eidman, et riik on naasmas stalinistliku totalitarismi juurde. «Nüüd ei ole enam mingit mitmehäälsust: kõik näitlejad peavad rääkima ühe häälega, üht ja sama,» tõdes Eidman ühismeedias.

Paljud vaatlejad ennustavad, et kohe pärast 20. septembrit seisab Venemaa silmitsi uue mobilisatsioonilainega, mis on vajalik Ukraina sõja jätkamiseks. See sündmus võib osutuda märksa olulisemaks kui valimiste enda numbriline tulemus.