Ärevuse sajand: kuidas vaimne tervis muutus tabuteemast ühiskonnaküsimuseks

Kolumnist meenutab, kuidas 2005. aastal kirjutatud depressiooniartikkel mõjus meedias värskelt ja üllatavalt, sest pehmed teemad polnud veel esiplaanile tõusnud. Sellest ajast on vaimse tervise mõiste muutunud ühiskonnas üldtuntuks ja oluliseks. Tänapäeval elame ärevuse sajandil, kus psühholoogilised väljakutsed on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks.

Kaks aastakümmet tagasi oli vaimse tervise teema Eesti meedias peaaegu olematu. Kui kolumnist kirjutas 2005. aastal oma esimese loo depressioonist, võttis lugejaskond seda kui harukordset uudsust, kauboikapitalismi järellainetuses polnud nn pehmed teemad veel ühiskondliku arutelu keskmesse jõudnud.

Möödus mõni aasta, enne kui mõiste «vaimne tervis» muutus laiemale avalikkusele arusaadavaks ja tähendusrikkaks. Täna on see mõiste igapäevakõnes iseenesestmõistetav, koolides, töökohtades, poliitikakõnedes ja meediatekstides.

Ometi on paradoks ilmne: mida rohkem me vaimsest tervisest räägime, seda ärevamaks näib ühiskond muutuvat. Psühholoogid viitavad, et 21. sajand on kujunemas ärevuse ajastuks, kus pidev infoküllus, ebakindlus ja sotsiaalne võrdlemine söövad inimeste sisemist tasakaalu.

Küsimus pole enam selles, kas vaimne tervis on oluline, see on vaieldamatu. Küsimus on hoopis selles, kuidas me oma igapäevaelus teadlikke valikuid teeme, et ärevuse laineid talitseda ja sisemist rahu hoida. Hea elu teejuhi roll ongi just selles: mitte anda vastuseid, vaid aidata õigeid küsimusi esitada.