Arenguseire Keskus: Eesti vanemaealiste tööturul on rõhk oskustel

Arenguseire Keskuse värske analüüs näitab, et Eesti ei saa tulevikus panustada vanemaealiste hõive edasisele kasvule, kuna see näitaja on juba praegu Euroopa tipus. Riigi konkurentsivõime sõltub edaspidi eelkõige sellest, kui tõhusalt suudetakse ära kasutada kogenud töötajate oskusi.

Eesti tööturu demograafiline olukord seab piirid vanemaealiste hõive täiendavale kasvule, nendib Arenguseire Keskus oma värskes raportis. Kuna pensionieas inimeste osalemine tööturul on Eestis juba praegu Euroopa Liidu üks kõrgeimaid, tuleb majanduse jätkusuutlikkuse nimel keskenduda hoopis töötajate teadmiste kvaliteetsemale rakendamisele.

Oskuste täielik ärakasutamine

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutab, et riigi võimekus konkureerida sõltub tulevikus sellest, kui hästi suudetakse rakendada niinimetatud hõbetöötajate potentsiaali. „Eestis on nende hõive rahvusvahelises võrdluses juba praegu väga kõrge. Me ei peaks vaatama ainult töötavate inimeste hulka, vaid eelkõige seda, millist tööd nad teevad ja kui hästi nende oskused rakendust leiavad,“ selgitas Kindsiko.

Statistika kõneleb selget keelt: 65-aastaste ja vanemate vanuserühmas on Eesti hõivemäär enam kui kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Veelgi silmatorkavam on vahe 70-74-aastaste seas, kus Eesti hõivemäär ületab Euroopa Liidu keskmist näitajat üle kolme korra.

Majanduslik sund vs tegutsemistahe

Erinevalt Põhjamaadest, kus vanemaealised jätkavad sageli töötamist eneseteostuse ja töömeeldivuse pärast, sunnib Eesti pensionäre tööle eelkõige rahaline vajadus. Üle 60 protsendi Eesti pensionäridest nimetab töötamise peamiseks põhjuseks raha, mis on kaks korda enam kui OECD riikides keskmiselt. Tööjõupuudus sellistes valdkondades nagu haridus ja tervishoid on samuti üheks teguriks, mis hoiab vanemaealisi turul.

Lisaks majanduslikule survele takistab hõbetöötajate potentsiaali realiseerimist vanuseline diskrimineerimine. Uuringud näitavad, et vanemaealised kohtavad töökoha leidmisel suuremaid takistusi kui nooremad kandidaadid. Rootsi teadlaste andmetel hakkab tööintervjuule kutsumise tõenäosus vähenema juba varastes 40ndates, langedes pensioniea lähenedes märgatavalt. Eriti teravalt tabab see kvalifikatsioonita lihttöötajaid.