Arenguseire Keskus: Eesti tööiga võib tulevikus ulatuda 45 aastani

Arenguseire Keskuse uus raport prognoosib, et tööelu Eestis võib pikeneda 45 aastani, mis nõuab töötajatelt pidevat enesetäiendamist. Praegune nooruses omandatud haridus ei kata enam kogu pikka karjääri, mistõttu muutub elukestev õpe möödapääsmatuks.

Eesti elanike tööiga võib lähikümnenditel pikeneda 45 aastani, mis sunnib töötajaid korduvalt oma oskusi uuendama või ameteid vahetama. Arenguseire Keskuse värske analüüsi kohaselt ei piisa enam nooruses omandatud haridusest kogu pika karjääri vältel, kuna tööelu muutub üha dünaamilisemaks.

Haridus vajab pidevat täiendamist

Praegu on keskmine tööelu pikkus Eestis 41,5 aastat, kuid koos eluea pikenemisega, mis võib Eurostati prognoosi kohaselt küündida 85 aastani, kasvab ka vajadus pikemaajalise panuse järele tööturul. Eneli Kindsiko märkis, et praegune mudel, kus õppimine lõpeb nooruses, on ajale jalgu jäänud. «Ei saa loota, et nooruses saadud tarkusest jagub järgnevaks 40-50 aastaks,» nentis ta.

Maailma Majandusfoorumi hinnangul muutub 2030. aastaks ligi 39 protsenti praegustest võtmeoskustest kasutuks, mis tähendab, et enam kui pooled töötajad vajavad täiendõpet.

Väljakutsed keskeas ja pensioniea lävel

Olgugi et Eesti osaleb täiskasvanuhariduses aktiivsemalt kui Euroopa Liidu keskmine, on õppijad peamiselt kõrgharidusega 25-49-aastased. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on juhtinud tähelepanu, et just karjääri keskpaik on kõige keerulisem periood, mil töö- ja pereelu ühitamine takistab uute oskuste omandamist.

PIAAC-i oskuste uuring näitab, et pärast 35. eluaastat hakkab professionaalsete oskuste tase langema. Eriti murettekitav on olukord vanemate töötajate seas: 55-64-aastastest osaleb täiendõppes vaid umbes kümnendik. Selles vanuserühmas on risk tööturult välja kukkuda märgatavalt suurem, mistõttu sõltub elukestev õpe paljuski tööandjate toest ja isiklikust motivatsioonist.