Ardo Reinsalu: Juhtimispõhimõtete säilivusaeg on tehisaru ajastul ohtlikult lühike

Tehisintellekti areng nõuab juhtidelt teadmiste käsitlemist kiiresti aeguvate laovarudena. Ardo Reinsalu rõhutab, et õppimisest peab saama ettevõtte igapäevane tööviis, mitte juhuslik tegevus.

Tehisintellekti kiire areng on muutnud professionaalsete teadmiste säilivusaja märksa lühemaks kui varasemalt. Ardo Reinsalu sõnul ei saa juhid enam loota stabiilsetele juhtimispõhimõtetele, vaid peavad suhtuma oma oskuste pagasisse kui laovarudena, mis vajavad regulaarset inventuuri.

Teadmised kui kiiresti riknev kaup

Varasemalt võisid juhtimisprintsiibid püsida muutumatuna aastakümneid, pakkudes juhile turvalise tugipunkti otsuste langetamisel. Tänases ärikeskkonnas on selline eeldus muutunud ohtlikuks. Kui teadmiste uuendamisega ei tegeleta süsteemselt, muutuvad need kiiresti kasutuskõlbmatuks. See ei ole enam pelgalt soovituslik enesetäiendus, vaid otsene ärialane vajadus riskide maandamiseks.

Õppimisest peab saama tööviis

Organisatsioonides, mis suudavad tehisaru potentsiaali edukalt ära kasutada, ei ole õppimine enam juhuslik sündmus või ühekordne koolitus. See on püsiv tööviis. Juhtidel tuleb luua struktuurid, mis võimaldavad uute tehnoloogiate ja metoodikate pidevat omandamist.

Ajaloo suurkujud nagu Aristoteles või Leonardo da Vinci suutsid veel oma ajastu teadmisi tervikuna haarata, kuid selline lähenemine on kaasajal võimatu. Täna loeb teadmiste hulga asemel nende kvaliteet ja ajakohasus. Reinsalu hinnangul on edukas see juht, kes suudab teadmiste säilivusaja ületamist märgata enne, kui see kahjustab ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust.