Apteek andis pensionärile kaks korda suurema annusega antibiootikumi, mida teha ja kes vastutab

Tallinna pensionäri sõnul müüdi talle apteegis Klacid SR 500 mg, kuigi arst oli välja kirjutanud 250 mg. Terviseamet ja apteek selgitavad, kuidas selline viga tekib ja kes vastutab.

Pensionär Galina Pavlovna pöördus MK-Eesti toimetusse loo peale, mis algas tavalisest külmetushaigusest. Augustis tekkis tal nohu, kurguvalu ja köha. Perearst kirjutas välja antibiootikumi Klacid, soovitusega võtta üks tablett hommikul ja õhtul.

Neljandal päeval tervis halvenes oluliselt. Naine kaebas tugevat kibedust suus, kõhuvalu, kõrvetisi, rinnus põletustunnet ja külmavärinaid, temperatuur oli 37,3. Nädalavahetusel helistas ta kaks korda tervisenõustamise liinile 1220, kuid nõustaja ütles, et ravi katkestada ei tohi, kuna arst on ravi välja kirjutanud. Naine otsustas ravi siiski katkestada.

Esmaspäeval viis ta pakendi perearstile Marjam Larionovale. Arsti arvutis oli märgitud 250 mg, pakendil aga 500 mg. Apteek, kust ravim välja anti, oli Benu. Naine võttis ravimit hommikul ja õhtul, kokku siis 1000 mg ööpäevas, kuigi ettekirjutus oli kaks korda väiksem.

Miks üks number ei tõesta veel üledoosi

Südame-apteegi proviisor Mariana Džaniašvili selgitab, et pelgalt arvude erinevusest ei piisa. Tuleb teada, kas 250 mg on ühekordne või ööpäevane annus, mitu korda päevas ravimit võtta ning millist ravimvormi on määratud. Klacid SR 500 mg on pikendatud vabanemisega preparaat, mida võetakse tavaliselt üks kord päevas. Seda ei saa automaatselt võrdsustada tavalise tabletiga.

Džaniašvili märgib, et 1000 mg ööpäevas ei tähenda veel mürgistust, kuid kui patsiendile oli ette nähtud 500 mg, on erinevus oluline. Tagajärjed sõltuvad vanusest, neerude ja maksa talitlusest ning kaasuvatest ravimitest.

Mida terviseamet ütleb

Ravimiameti inspektsioonibüroo juht Katrin Kyiv selgitab, et apteeker ei tohi üldjuhul anda teistsuguse toimeainesisalduse või ravimvormiga preparaati kui retseptil. Asendus on lubatud ainult siis, kui see ei mõjuta ravi tulemust. Kui retseptil oli tavaline 250 mg kitromütsiin ja välja anti Klacid SR 500 mg ilma põhjendatud asenduseta, on tegu ravimi vale tugevuse ja/või vale ravimvormi väljaandmisega.

Kyivi sõnul ei ole apteegi infosüsteem mõeldud asendama apteekri professionaalset hinnangut. Süsteem hoiatab, kui ravimi tugevus või vorm erineb retseptist, kuid lõplik kontroll jääb inimesele.

Kes vastutab

Kui viga tehti ravimi väljastamisel, vastutab peamiselt apteek ja apteeker. Kui viga tehti retsepti kirjutamisel, vastutab arst. Võimalik on ka mitme osapoole kaasamine. Ravimiamet käsitleb sellist juhtumit olulise ohutusrikkumisena ning apteek peab ravimi tagasi võtma, kui arst leiab, et see ei sobi ravi jätkamiseks.

Viimastel aastatel on ravimiamet registreerinud pigem aegunud ravimite väljastamise juhtumeid. Sel aastal on teada üks juhtum, kus apteeker märkis pakendile vale annustamisskeemi, kuid patsient märkas vea enne ravimi kasutamist.

Benu ei soovinud konkreetset juhtumit kommenteerida, viidates patsiendi andmete kaitsele. Apteegi esindaja Rainer Kazevjali sõnul saab apteek siiski kontrollida, milline ravim konkreetse retsepti alusel välja anti ja kes seda tegi.

Mida pakub nõustamisliin ja kuhu pöörduda

Ravimi kõrvaltoimete korral tuleb esmalt selgitada, kas sümptomid on ohtlikud. Hingamisraskused, näo või kurgu turse, teadvuse häired või kiiresti leviv lööve nõuavad kohest kiirabi kutsumist. Kergemate sümptomite korral tuleb kontrollida annust ja pöörduda ravi jätkamise küsimuses arsti poole.

Vea registreerimiseks on olemas patsiendiohutuse infosüsteem POHAK. Ravimitega seotud juhtumid moodustavad sellest umbes 5 protsenti. Galina Pavlovna saab perearstilt küsida, mis täpselt retseptile kirjutati, ja paluda Benu apteegil kontrollida, mis ravim välja anti.

2026. aasta esimese kaheksa kuu jooksul moodustasid ravimitega seotud küsimused 14,6 protsenti 1220 anonüümsetest kõnedest. Kõige sagedamini küsitakse annustamise ja koostoimete kohta.