Apple TV+ sari "Widows Bay" on suve üllatushitt

Apple TV+ sari ""Widows Bay" on kujunenud selle suve üllatuslikuks televaatajate lemmikuks. Sari ühendab väikelinna õudusloo, sitcom-huumori ja terava sotsiaalkriitika, meenutades nii "Stranger Thingsi" kui ka "Twin Peaksi", kuid eristub mõlemast märkimisväärselt. Kriitikud kiidavad sarja oskust põimida kerge komöödiatoon sügava ühiskondliku analüüsiga.

Apple TV+ sari "Widows Bay" on saanud selle suve üheks ootamatumaks televaatajate lemmikuks. Lugu toimub väljamõeldud väikesel saarel Uus-Inglismaal ning ühendab endas klassikalise õudusloo, sitcom-huumori ja terava sotsiaalkriitika.

Mis sari see on?

Sarja peategelane on noor linnapea Tom Loftis (Matthew Rhys sarjadest "The Americans" ja "A Beautiful Mind"), kes unistab muuta Widows Bay saare turismimagnetiks, sarnaseks Martha's Vineyardiga. Peale New York Timesi ajakirjaniku entusiastlikku artiklit saabuvad saarele turistid, aga koos nendega hakkab kohaliku elu varjamas midagi tumedamat.

Õudus saabub järk-järgult: kõigepealt laskub salapärane udu, siis kostab kiriku kellade kumisemist, seejärel ärkavad surnuist üles seeriatapja ja nõiajahimees. Lõpuks toimub kollektiivne hüpnoosi-seanss, mis oleks peaaegu lõppenud massisuitsiidiga.

Sitcom kohtub õudusega

Sarja looja Katie Dippold on tuntud "Parks and Recreation'i" stsenaristina ning kaastööst filmidega "Spy" ja "Ghostbusters" režissöör Paul Feig. Just see kogemus annab "Widows Bayle" tema erilise tooni: linnavalitsuses töötab terve galerii koomilisi tegelasi, keda linnapea Loftis vaevaga tõsisele tööle üritab ärgitada.

Visuaalse stiili eest vastutab režissöör Hiro Murai, kes on varem töötanud sarjadega "Atlanta" ja "The Bear" ning valdab magistraalselt maagilise realismi tehnikaid.

Sügavam sõnum

Sarja tõeline jõud peitub aga sotsiaalses alltekstis. Kriitikud on võrrelnud Widows Bay lugu Jamestowni, Uus-Inglismaa esimese koloonia, ajalooga, kus kolonistid tapsid põlisrahvaid, põrsisid kannibalismiga ning tõid Aafrikast orje. Sari viitab sellele, et Ameerika keskklass on üles ehitatud kellegi teise ohverdusele.

Kuuendas, eraldiseisvas episoodis, mille on lavastanud õudusfilmide meister Ti West, selgub, et 20. sajandil püsis Widows Bay saare heaolu tänu mandrilt toodud "vabatahtlikele": surmakaristusele mõistetud vangidele ja sõjaväerekrütidele. See detail sobib täiuslikult kokku New York Timesi "1619 Projekti" narratiiviga, mis käsitleb Jamestowni sündmusi Ameerika algupärase patuna.

Ilma kogu müstikata räägib sari sellest, kuidas vägivalla delegeerimine on kujundanud tänapäevase Ameerika keskklassi. Et saarel oleks hea elada, peab keegi alati ohvriks tooma.

"Widows Bay" võlub just oma teadlikkuse poolest, see on meelelahutuslik õudussari, mis ei peida oma tumedat südant, vaid asetab selle tähelepanu keskmesse.