Antti Tooming: Looduskaitseseaduse uuendused ei sündinud saladuskatte all

Kliimaministeeriumi esindaja Antti Tooming lükkab tagasi süüdistused, nagu oleksid hiljutised looduskaitseseaduse muudatused sündinud läbipaistmatult. Ta toob välja, et seadusemuudatuste ettevalmistus kestis kaks aastat ja sisaldas sadu ettepanekuid huvigruppidelt.

Hiljuti on esitatud küsimusi looduskaitseseaduse muudatuste kaasamisprotsessi kohta, väites, et riiklikud otsused sündisid ilma avaliku aruteluta või kiirustades. Tegelikkuses on juunis vastu võetud ja septembris jõustuvad muudatused kahe aasta pikkuse ettevalmistuse tulemus, mitte äkiline kabinetivaikuses sündinud otsus.

Pikk menetlus ja 500 märkust

Eelnõu läbis eelnõude infosüsteemis põhjaliku kontrolli alates 2022. aasta augustist. Selle aja jooksul laekus kokku ligikaudu 500 märkust 40 erinevalt asutuselt ja huvigrupilt. Aruteludes osalesid Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, kohalikud omavalitsused ja riigikogu metsanduse toetusrühm. Valitsus algatas eelnõu 7. aprillil 2025 ning riigikogu menetlus kestis üle aasta, mille käigus mitmeid vaidlusaluseid sätteid korrigeeriti.

Sagadis toimunud kohtumised, millele on viidatud kui näitele puudulikust kaasamisest, puudutasid tulevasi metsanduse ja looduskaitse reforme, mitte juba vastu võetud seadusemuudatusi. Segadus on tekkinud kahe erineva menetluse ühte patta panemisest.

Kaitsealade statistika ja tegelikkus

Kartused, et looduskaitse on Eestis hääbumas või kaitsealade moodustamine on seiskunud, ei leia faktilist kinnitust. 2021. aasta lõpuks oli Eestis 4119 kaitstavat objekti, mille kogupindala oli ligikaudu 1,61 miljonit hektarit. 2025. aasta lõpuks on see arv kasvanud 4657 objektini, lisades kokku üle 44 000 hektari kaitsealust maad. Viimase nelja aastaga on lisandunud keskmiselt üle saja uue objekti igal aastal.

Ranna ja kalda kaitse uuendused

Ranna ja kalda kaitse regulatsioonidesse lisandusid uued piirangud. Väljaspool tiheasustusalasid nõuab elamumaa sihtotstarbe määramine edaspidi keskkonnaameti heakskiitu, mis välistab automaatsed otsused kaitseväärtusi hindamata. Üleujutusohuga piirkondades täpsustati ehituskeeluvööndi ulatust, et see kataks riski piirini. Samas antakse kohalikele omavalitsustele suurem vastutus ehituskeeluvööndi laiuse määramisel alevites ja alevikes, eesmärgiga kiirendada planeerimismenetlusi.

Uus metsandusnõukoda ja tulevik

Edaspidi hakkab tegutsema metsandusnõukoda, mis koguneb esimest korda augustis. Eesmärk on luua püsiv suhtlusformaat, kus osapooled saavad arutada nii igapäevaküsimusi kui ka visioonilisi sihte, enne kui uued otsused sünnivad. See on koht, kus Sagadis antud lubadus sisulisest arutelust saab edaspidi reaalsuseks.